Eesti uudised

Konkurentsiamet uurib marginaale

Konkurentsiamet plaanib lisaks riigile kuuluva suurima üldteenuse pakkuja Eesti Energia marginaali uurimisele kontrollida ka teiste üldteenuse pakkujate marginaale.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles nädalavahetusel rahvusringhäälingu uudistele, et peab 0,72 sendi suurust marginaali kilovatt-tunni kohta liiga kõrgeks ning amet hakkab uurima, miks on Eesti Energia üldteenuse müügimarginaal nii kõrge.

Eesti Energia kinnitusel on ettevõtte pakutava elektri üldteenuse hind rangelt kulupõhine ja põhjendatud. Elektrilepingutega müüdava elektriga võrreldes kõrgema hinna põhjuseks on erinevad tarbimismahud, millele klienditeeninduskulud jagunevad. Et üldteenuse kliendid tarbivad üle kahe korra vähem elektrit, siis teeninduskulu selle koguse peale jagades on müügimarginaal vastavalt kõrgem.

Lisaks Eesti Energia üldteenuse marginaalile uurib amet ka Eesti Energia monopoolse seisundi kasutamist.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles jaanuari algul meedia vahendusel, et Eesti Energial on endiselt väga suur turuosa nii tootja kui ka müüjana, mistõttu amet ootab ettevõttelt jaanuari keskpaigaks selgitusi, kuidas ta kavatseb kasutada võimalikku turgu valitsevat seisundit.

Jaanuaris töötus kasvas

Jaanuari lõpul oli töötuna arvel 42 776 inimest ehk 6,5 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Kuu varasemaga võrreldes suurenes töötute arv 3106 inimese võrra.

Töötukassa maksis jaanuaris töötuskindlustushüvitist 10 266 inimesele ehk 22 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 338 eurot.

Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr Ida-Viru ja Valga maakonnas, vastavalt 11,1 ja 11 protsenti. Madalaim oli registreeritud töötuse määr Tartu- ja Viljandimaal: 4,5 ja 4,7 protsenti.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid oskus- ja käsitöölised, järgnesid lihttöölised ning teenindus- ja müügitöötajad.

Jaanuarikuu jooksul lisandus võrreldes detsembrikuuga rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul tuli juurde 3017 uut tööpakkumist, millest 56 protsenti sisestati töötukassa iseteenindusportaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5649.

Riigikogu soovib piirata alkoholi kättesaadavust

Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja rahanduskomisjoni eilsel ühisistungil öeldi, et Eesti alkoholipoliitika eesmärk on langetada alkoholi tarbimine praeguselt kümnelt liitrilt kangelt alkoholilt inimese kohta aastas kaheksale liitrile.

See nõuab mitmesuguste meetmete rakendamist, alates alkoholi kättesaadavuse piiramisest kuni reklaami piiramiseni. Eriti murelikuks teeb alkoholi kättesaadavus alaealistele.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Triinu Täht osutas, et liigne alkoholitarbimine on Eestis üks peamisi enneaegse suremuse, vigastuste ja haiguste põhjusi ning peamisi tegureid mehe lühema eluea põhjustajana. Maailma terviseorganisatsiooni mulluse raporti kohaselt põhjustab alkohol Eestis 12 protsenti naiste ja 28 protsenti meeste suremusest vanusegrupis 15—64.

Riina Raudne sihtasutusest Terve Eesti kõneles alkoholi kahjulikust mõjust noorte arengule ja osutas vajadusele piirata alkoholitarbimist just noores eas, kus risk alkoholisõltuvuse tekkimiseks on kõige suurem.

Uuring: hunte tuleb küttida kahju järgi

Hundi asurkonda korraldades tuleb arvestada nende tekitatud kahjustustega ehk rohkem peaks küttima just enam kahjustatud piirkondades, ka maakonnasiseselt, vahendab «Postimees» värsket uuringut.

Keskkonnateabe keskuse spetsialisti Raido Kondi ja Tartu ülikooli zooloogia osakonna teaduri Jaanus Remmi uuringus «Maastiku tsoneerimine hundi erineva ohjamisintensiivsusega aladeks» seisab, et vastavalt kahjustuste rohkusele peaks aladel olema erinev ka huntide küttimise intensiivsus.

Praegu reguleeritakse huntide küttimist nii, et piiratakse jahiaega ning määratakse ühe jahihooaja vältel maksimaalselt küttida lubatud isendite arv. Iga-aastane küttimislimiit määratakse seireandmetele toetudes ning limiit jaotatakse maakondade vahel.

«Jaotuse aluseks on hundipesakondade arv maakonnas, eelneval aastal kütitud loomade hulk ning ka jooksvalt aasta vältel registreeritud kahjustuste hulk,» kirjutab «Postimees».

Paraku asuvad kahjustuspiirkonnad, aga ka parimad hundi elupaigad sageli maakondade piirialadel, mis raskendab küttimislimiidi jaotamist. Uuringust selgus oluline asjaolu: huntide parimate elupaikade alad ei kattu piirkondadega, kus kariloomade kahjustused on suured.