Nii Eestis kui välismaal nõuavad paljud mobiilsideoperaatorid ja telekommunikatsiooniettevõtted klientidelt tähtajalise lepingu ülesütlemise korral leppetrahvi. Kliendid peavad seda ebaõiglaseks.
Lepingu rikkumine toob trahvi
12. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu ütles tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski, võivad ettevõtted leppetrahvi küsida, kui see on lepinguga sätestatud. «Mõistlik oleks siiski, et selle suuruse puhul võetaks arvesse, kui kaua on tarbija klient olnud ja kui palju aega on lepingu tähtajalise lõpetamiseni.»
Üldjuhul on leppetrahv Turetski sõnul seotud ühe või teise tasuta toote saamisega. «Tarbija peaks juba enne lepingu sõlmimist mõtlema, mis juhtub siis, kui tekib vajadus see enne tähtaega üles öelda,» lausus ta ning lisas: «Samuti ei ole mõistlik sõlmida ühtegi samasisulist uut lepingut enne, kui on selge, kuidas ja millistel tingimustel olemasoleva lepingu lõpetada saab.»
Tasuta seadmed ja sooduskampaaniad
Ka Starmani kommunikatsioonispetsialist Kristi Reiland nentis, et kliendikohustust ja võimalikke leppetrahve kasutatakse siis, kui kliendile on antud tasuta seade. «Sel juhul eeldatakse, et klient tarbib seadmega seotud teenust teatud perioodil, mis üldjuhul on 12 kuud.»
Leppetrahvi rakendatakse Reilandi ütlemist mööda siis, kui klient kehtiva kliendikohustuse ajal teenuse tarbimise lõpetab või kui ettevõte ise on sunnitud seda võlgnevuste tõttu piirama.
Trahvide suurusjärgud on erinevad, kuid näiteks Starmani Start digiboksi ja moodulite tasuta rendi leppetrahv on 29.91 eurot. Starmani Start modemi tasuta rendi puhul, kui interneti- või telefoniteenuse kliendikohustuseks on 12 kuud, on leppetrahv 18 eurot.
Elioni meediasuhete juht Ingrid Piirsalu märkis, et Elionis ühtviisi kõikide klientide puhul kehtivat leppetrahvi ei ole, sest kõik sõltub sellest, millist Elioni teenust klient kasutab. «Kui klient soovib ettevõttelt saada tasuta digiboksi, siis sõlmitakse temaga kaheaastane leping. Selle ajal jooksul on ettevõttel õigus nõuda ka leppetrahvi, kui leping enne kasutustähtaja möödumist kliendi soovil või temast tulenevatel põhjustel üles öeldakse,» selgitas ta.
Piirsalu tõi näiteks, et HD digiboksi Motorola VIP1003 ja VIP1903 ennetähtaegse tagastamise tasu on 50.81 eurot.
Viasati Eesti turundusjuhi Mari Villemi sõnutsi saavad kliendid Viasatiga liitudes kõik seadmed tasuta. Lisaks võib klient kampaaniapakkumiste ajal saada tasuta paigalduse, samuti soodustuse tasuta perioodide või allahindlusena.
«Soodustuse summa on alati märgitud liitumislepingule. Soodustuse saamise eeldus on, et inimene jääb Viasati kliendiks teatud ajaks, mida meie nimetame sidususperioodiks,» selgitas Villem.
Ta lisas, et kui klient ütleb lepingu üles enne sidususperioodi lõppu, rakendatakse talle lepingus nimetatud leppetrahv ehk saadud soodustuse tagasimakse. «Analoogset praktikat viljeleb enamik Eesti ja maailma ettevõtteid. Heaks näiteks on mobiiltelefonid või muu liitumisel tasuta kätte antav riistvara või tehnika.»
Villem pani kõigile inimestele südamele, et nad loeksid enne liitumist üle kampaaniate reeglid, sest need kanduvad üle sõlmitava lepingu tingimustesse. «Seega peaks iga klient, kes on kampaania ajal Viasatiga liitunud, tingimustega kursis olema. Üllatusena ei tohiks tulla ka see, et rakendatakse sidususperioodi ja leppetrahvi.»
Samad tingimused ka mobiilioperaatoritel
Tele2 kommunikatsioonijuhi Hans Saarvelti jutu järgi peaks leppetrahv katma seadme allesjäänud maksumuse.
«Tele2 on praegu jaganud leppetrahvi suurusjärgud kolme etappi vastavalt sellele, kui palju on inimesel juba seadme eest makstud. Selline süsteem on siiski liiga keeruline ning lähiajal plaanime siduda leppetrahvi suurusjärgu otseselt makstud kuude arvuga,» kõneles Saarvelt. Ta tõi näite, et kui lepingulise tähtajaga seotud seadme eest on 12 kuust seitsme ulatuses makstud, on leppetrahvi suurus lepingu järgi ülejäänud viie kuue tasu.
Elisa suhtekorraldusjuhi Marika Raiski ütlemist mööda on Elisa kliendil võimalik näiteks telefoni ostes sõlmida soodushinnaga vara müügileping. «Selles märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart peab aga olema avatud 24 kuu kestel pärast telefoni ostmist.»
Raiski sõnul kohustab klient Elisale maksma käsitlustasu tähtajaliste lepingute ennetähtaegse lõpetamise või peatamise korral.
«Käsitlustasu on liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja paketi vahetamisega või kohustusliku lisateenuse sulgemisega seotud kulude katteks,» selgitas ta ning lisas: «Elisal on õigus nõuda kulude katteks käsitlustasu 63.91 eurot ja selleks hetkeks kõigi vara eest tasumata järelmaksu summade korraga tasumist.»
EMT teenindusdirektori Age Vanajuure jutu järgi sõltub käsitlustasu rakendamine konkreetse kliendiga sõlmitud kokkulepetest. Näiteks on teatud juhtudel võimalik ilma käsitlustasuta teha nii paketivahetust kui muuta lepingu omanikku. «Sel juhul tähtajaline kohustus jätkub algul kokkulepitud perioodi lõpuni.»
Kui käsitlustasu rakendamine on siiski möödapääsmatu, on algselt EMT-lt tasuta või soodsa seadme saanud kliendi lepingus sätestatud käsitlustasu Vanajuure sõnul proportsionaalselt vähenev.