Ülemäärase võlaga vallad püsivad veel

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olgugi et rahandusministeeriumi andmetel kõigub Tõnu Kiviloo juhitava Kõpu valla võlakoorem lubatu piiril, kavatseb omavalitsus vanast meiereist külastuskeskuse kujundamiseks veel pangalaenu võtta.
Olgugi et rahandusministeeriumi andmetel kõigub Tõnu Kiviloo juhitava Kõpu valla võlakoorem lubatu piiril, kavatseb omavalitsus vanast meiereist külastuskeskuse kujundamiseks veel pangalaenu võtta. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ehkki kahe Viljandimaa omavalitsuse laenukoormus küünib üle seaduses lubatud piiri, pole vallavanemate sõnul põhjust selles märkimisväärset muret näha.

Rahandusministeeriumi andmetel oli mullu septembris Eestis 16 linna ja valda, kelle laenumaht oli suurem kui seaduses lubatud 60 protsenti eelarvest. Neist kaks — Kõpu ja Pärsti vald — asuvad Viljandimaal. Esimesel näitavad dokumendid 64- ja teisel 74-protsendilist võlakoormat.

Mõlema vallavanema sõnul ei tähenda eeltoodud asjaolu, et nende juhitavaid omavalitsusi kummitaksid majandusraskused. Pärsti vallavanem Erich Palm rõhutas, et eeltoodud näitajad võivad küll üht-teist peegeldada, kuid nende alusel ei saa teha põhjapanevaid järeldusi. «Lõpuks on küsimus ikkagi selles, kuidas vald toime tuleb. Meil pole põhjust nuriseda, sest teenime rohkem, kui kulutame,» selgitas ta.

Paberil ehmatavalt suurena tunduv Pärsti võlakoorem tekkis siis, kui Heimtali kooli juures asuti vana ringtalli spordihooneks renoveerima.

Palmi sõnul poleks vald nii mahukat tööd pangalaenu najal ette võtnud, kuid et riik pakkus võimalust kasutada Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi abi, otsustati haridusasutuse elujõu seisukohalt tähtis investeering ikkagi ära teha. Seadusemuudatus, mis arvas Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi investeeringud omavalitsuste võlakoorma osaks, tuli alles pärast seda.

Ühinemine lahjendab

Eeloleval sügisel ühineb Pärsti vald Paistu, Viiratsi ja Saarepeedi vallaga. Siiski pole naabritel Erich Palmi ütlemist mööda põhjust muretseda, et neile ebaseaduslikult suur võlg pikaks ajaks turjale veeretatakse. Ta viitas eelarvestrateegiale, mille kohaselt peab Pärsti valla laenukoormus paari aasta pärast olema langenud tagasi lubatud piiridesse. Spordihoone renoveerimise eest makstakse 20 aastat.

«Sageli kiputakse arvama, et kõige tugevamas seisus on need vallad, kes pole laenu võtnud. Mina nii ei arva. Esmatähtsad on areng ning oluliste objektide korrashoidmine. Kui seejuures ei võeta endale üle jõu käivaid kohustusi, ongi asjad hästi.»

Laenu juurde

Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo rõhutas, et rahandusministeeriumi statistika räägib vaid hetkeseisust ega heida valgust pikemale perioodile.

«Me ei ole kunagi peljanud laenu kasutada, kui selleks vajadus on, ning maksame summasid pidevalt tagasi,» rääkis ta. «Mõnikord lähevad ehk tõesti raamatupidamises suhtarvud paigast ära — näiteks siis, kui makse laekub vähem. Järgmine hetk võib pilt olla juba teistsugune. Seega ma ei imestaks, kui praeguseks on meie laenukoorem ikkagi alla 60 protsendi.»

Kiviloo sõnul on kõpulaste ühisvõlg kogunenud osade kaupa, millest suurim on mõisa renoveerimiseks võetud laen. Samal ajal peab vallavalitsus plaani endisesse meiereisse rajatava külastuskeskuse tarvis pangast veel laenu võtta.

Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi teenete kasutamisest on Kõpu vallavanemal oma arvamus, kuid ta eelistas selle enda teada jätta. Samas viitas tema hääletoon selgelt negatiivsele ja välistavale hoiakule.

«Postimehe» andmetel oli mullu sügisel kõige raskem võlakoorem, 187 protsenti, Pärnumaal asuval Vändra alevil. Seal kasvas võlg hüppeliselt, kui asuti Euroopa Liidu tõukefondide toel renoveerima ühisveevärki ning oldi sunnitud sellesse omainvesteeringuid suunama.

SELGITUS

ERICH PALM,
Pärsti vallavanem

Laenukoormuse protsent üksi ei ole kuigi oluline näitaja. Mõni vald, kelle laenud moodustavad eelarvest vaid 30 protsenti, võivad olla märksa kehvemas seisus kui need, kelle võlg ületab 60 protsendi piiri. Tähtis on ikkagi see, kas üksus tervikuna on rahaliselt plussis või miinuses. Pärsti vald on plussis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles