Ligi nädala kestnud kuiv, tuuline ja soe ilm on kaasa toonud ulatusliku kulupõlengute laine, mis on päästjatele vaeva teinud.
Kuiv aeg suurendab tuleohtu
29. aprill 2009, 13:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljasõite kulupõlengutele on Lõuna-Eesti kuues maakonnas kogunenud ligi 200. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel püsivad lähipäevadel kuivad ilmad ning tuleoht on äärmiselt suur.
Lõuna-Eesti päästekeskus manitseb, et väiksemgi hooletus lahtise tule kasutamisel põhjustab sageli ulatuslikke kulupõlenguid, mida on tugeva tuule puhul raske pidurdada. Paberkuiva kulu süütamiseks piisab väikesest sädemest, rääkimata hooletult visatud tikust või suitsukonist.
Tihti saavad kulupõlengud alguse tuleohutusnõudeid eiravalt süüdatud lõkkest. Säde on süütamisvõimeline veel 70 meetri kaugusel koldest.
Sel kevadel on mitmel korral lõkkest süttinud kulust põlenud maha hooned. Neist kahel korral süttisid hooletu lõkke põletaja naabri kõrvalhooned. Elanikud peavad valvsad olema, et nende naabrid tuleohutusnõudeid järgiksid, sest aed leeke ei peata.
Läheneva volbriöö eel, kui paljud inimesed tõttavad maituld tegema, kordab päästeamet üle reeglid ohutuks lõkke põletamiseks.
* Lõket tohib teha vaid oma maavalduse piires juhul, kui on tagatud ohutu vahemaa ehitistest ning metsast, hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 30 meetri kaugusel.
* Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket järelevalveta jätta, lõkke tegijal peavad käeulatuses olema esmased kustutusvahendid (paar ämbrit veega, kustutusluud, pulberkustuti).
* Lõket tohib teha suhteliselt tuulevaikse ilmaga (1,5 m/s), arvestades tuule kiirust ja suunda.
* Lõket tohib teha selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttiva pinnasel, et tuli ei leviks mööda rohtu edasi.
* Enne lõkke süütamist tuleb veenduda, et tekkiv suits ei segaks liiklust ega kaaskodanikke. Võib juhtuda, et häiritud kaaskodanikud peavad lõket ohtlikuks ning teatavad sellest häirekeskusele ning päästekorraldaja saadab asjatult välja päästeautod.
* Lõkketegemisest ei pea teatama häirekeskusele telefonil 112.
* Hädaabinumbril 112 või päästeala infotelefonile 1524 helistamine või päästeasutuse teavitamine ei anna õigust lõket tehes eirata tuleohutusnõudeid.
* Lõkkes ei tohi põletada olmeprahti.
* Lõkkease tuleb pärast tuletegemist veega üle valada.
Reeglite rikkujaid karistavad menetlusinspektorid raskendatud asjaolude puhul trahviga kuni 18 000 krooni. Kulu- või metsapõlengu tekitaja peab lisaks trahvile tasuma ka keskkonnakahju. („Sakala")