Viiratsi kultuurirahvas peab pidu

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viiratsi rahvamaja juhataja Maire Paju
Viiratsi rahvamaja juhataja Maire Paju Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Viiratsi rahvamaja tähistab 30. aprillil 45. aastapäeva.


Asutus arvestab oma põlvnemist Juri Gagarini nimelise näidissovhoostehnikumi ametühingu klubi loomisest 1964. aastal. Siiski ulatuvad kohaliku kultuurielu juured sügavamale. «Vanem põlvkond peaks mäletama aega, mil hoone kandis veel sama nime nagu praegugi,» ütles rahvamaja juhataja Maire Paju.

Terve ajaloo vältel on asutus tegutsenud samas hoones, mis on kunagi olnud ka hobusetall ja vaestemaja. Mitme ümberehituste tõttu on hoone paraku kaotanud muinsusväärtuse.

«Paljud ei aimagi, et päevinäinud krohvi all on peidus püstpalk,» rääkis Paju ja lisas, et selliseid hooneid on Eestis säilinud vähe.

Ajapikku pole muutunud mitte üksnes maja ilme, vaid ka sisu. Seda on juhatanud Heljo Haabel-Laikre-Kallaste, Urve Kimmel, kõige kauem ehk veerandsada aastat on selles ametis Riina Orulaid. Kohalikku kultuurielu on õhutanud veel hulk inimesi, kuid huvitava faktina tõi Paju välja selle, et mõne kuu on toonast klubi juhtinud näitleja Leonhard Merzin.

Ka ringijuhte on tööl olnud omajagu. «Pikki aastaid kunstilise juhi ametit pidanud Mare Kilk on juhendanud mitut lauluansamblit ja teeb seda tööd seniajani,» nimetas Paju staažikamaid tegijaid.

Suure panuse käsitööringi tegevuses andis selle endine juhendaja Laine Allas, kes praegu on tööjärje andnud üle Silvi Jakobsonile. Maire Paju ise on 16 aastat juhatanud laste kunstiringi Koidutäht ja loonud laste folgirühma Õunake, mis praegu kannab laulu- ja mänguringi nime. Kollektiividest saavutas Paju sõnul kõige parema läbilöögi aga ansambel Günf.

«Ametühingu klubi aegu oli rahastamine ülihea, oli meeletult üritusi ning mõnel hooajal tegutses üle mitmekümne ringi,» kirjeldas juhataja.

Nagu kõikjal Eestis, jäi tegevus tagasihoidlikuks 1990. aastatel, mil inimesed eelistasid ühistegevuse asemel kindlustada oma eluolu ja vaadata telviisorist seebioopereid. Paju ütlemist mööda sai seegi aeg ümber ning praegu elab rahvamaja toimekat igapäevaelu, kust ei puudu ka traditsioonid.

Aprilli viimasel päeval kogunevad peoõhtule rahvamaja endised ja praegused töötajad, taidlejad, koostööpartnerid ja sõbrad, et vaadata maja ajalugu tutvustavat video- ja fotomontaaži ning saada osa kontserdist. Samal päeval on avatud ka käsitööringi liikmete kokku pandud näitus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles