Haapsalu lähedal värises maa

Eesti geoloogiakeskuse teatel toimus esmaspäeva õhtul Haapsalu lähedal maavärin, mille suurusjärk ehk magnituud oli 1,0.

Seismoloog Heidi Soosalu ütles, et maavärina epitsenter asus maapinnale üpris lähedal, umbes nelja kilomeetri sügavusel. Selle asukohaks määras ta 58,92 kraadi põhjalaiust ja 23,52 kraadi idapikkust.

Maa liikumise registreerisid Eesti, Läti ja Soome seismoloogiajaamad kuni 315 kilomeetri kaugusel.

Nii nõrka maavärinat võivad inimesed lähipiirkonnas tajuda vaid soodsal juhul. Geoloogiakeskusele laekunud info järgi tunti Haapsalu maavärinat Ridala vallas Mäekülas hetkelise maa vappumisena, samuti tajuti värinat Haeska külas. Eile jõudis keskusesse info ka Suure-Ahli külast, kus oli kuuldud mürinat.

«Eesti asub geoloogiliselt stabiilsel alal ja meid võib pidada vähese seismilisuse piirkonnaks,» lausus Soosalu. «Viimaste aastakümnete statistika järgi registreeritakse Eestis keskmiselt kahe aasta jooksul üks nõrk, äsjase Haapsalu sündmuse mõõtu maavärin.»

Eestis on kolm seismoloogiajaama: Läänemaal Matsalus, Tartumaal Vasulas ja Lääne-Virumaal Arbaveres. Soosalu sõnul fikseerivad need aastas 800—1000 seismoloogilist sündmust, mis on aga enamasti tingitud inimmõjust. Nii näiteks panevad maa värisema lõhkamised karjäärides, ehitustööd, sõjaaegsete  meremiinide õhkimine ja muud sellised tööd. Samuti võib maa kergelt väriseda pakase mõjul.

Viimane klassikaline, maakoore kihtide liikumisest põhjustatud maavärin registreeriti Eestis 2006. aasta 6. novembril. Siis värises maa Soome lahes Viimsi poolsaarest põhjas. Tolle maavärina magnituud oli 1,1.

Enne seda oli maavärin 2004. aasta 28. jaanuaril Lääne-Eestis Kirblas magnituudiga 1,6. Seda tundsid ümberkaudsed elanikud nii maa värisemisena kui kuulsid ka kärgatust ja mühinat.

2004. aasta 21. septembril tunti Eestis maavärinat, mis vallandus Venemaal Kaliningradi oblastis Poola piiri lähedal. Viljandis Männimäel paneelmaja neljandal korrusel elav Aivar Kaljusaar istus toona kodus laua taga, kui kuulis imelikku heli.

«Nagu oleks hobuvanker akna alt mööda kolistanud,» kirjeldas ta. «Siis sain aru, et mu sektsioonkapis nõud värisevad.»

Tartu tänaval asuvas «Sakala» toimetuses pani kõikuv põrand võbisema lauad, nii et seda tundsid ka parasjagu toimetuses istuvad inimesed. Ühel laual hakkas kergelt kõikuma potis kasvav suur ahvileivapuu.

Maa värises Kaliningradi oblastis tol päeval mõnetunnise vahega kaks korda. Geoloogiliste uuringute keskus Saksamaal GFZ Potsdam arvutas Euroopa seismoloogiliste jaamade põhjal välja, et maavärinate magnituud oli 5,0—5,4.

«Eesti piires juhtuvad maavärinad on tavaliselt väikesed, alla 3 magnituudi, ja kahjustusi ei tekita,» lisas Soosalu. «Pikas perspektiivis, näiteks sajandite vältel, on siin küll võimalikud suuremadki sündmused.»

Eesti maavärina rekord püsib 1976. aasta 25. oktoobrist. Toona värises maa Läänemaa rannikul Osmussaare lähedal magnituudiga 4,75. Loodusjõudu tunti terves Läänemere piirkonnas.

Maailma võimsaim maavärin magnituudiga 9,5 mõõdeti Tšiilis 1960. aasta 22. mail.