Viirushaigused nopivad koolimajades saaki

Kesklinna kooli I-a klassi suusatunnis rühkis eile ennelõunal õpetaja Jane Kruusamäe sabas vaid 12 last. Kui viirushaigused poleks oma tööd teinud, võinuks neid olla 26. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ülemiste hingamisteede haigused on sel nädalal Viljandi kesklinna kooli väikesest majast iga päev koju põdema sundinud kolm klassitäit lapsi. Umbes sama seis vaitseb ka teistes haridusasutustes.

«Puudujaid on ikka väga palju,» andis kesklinna kooli õppejuht Katrin Männik viimasel ajal I—IV klassis vastu vaatavale olukorrale lühikese, ent kõneka hinnangu.

Näiteks eile jäi 315 lapsest koju 70. Markantseima näitena tõi õppejuht välja ühe esimese klassi, kus paari päeva eest oli 26 lapsest kohal vaid 11. Eilseks oli neid kohal nelja võrra rohkem.

Samas märkis õppejuht, et tegemist pole millegi erakordse või katastroofilisega, sest palavik, köha ja nohu on igal aastal jaanuaris ja veebruaris lapsi kimbutanud. Samuti tuleb selle perioodi saabudes olla valmis rivist langevatele õpetajatele asendajaid otsima. Sedapuhku olevat kesklinna kooli väikese maja pedagoogid siiski hästi vastu pidanud: eile oli neist haiguslehel vaid üks.

Rohkem kui tavaliselt

See, kui palju mõjutab haiguste levik õppetööd, on Katrin Männiku selgituse kohaselt igas klassis erinev. Seal, kus puudujaid on rohkem, pannakse rõhku varem õpitu kordamisele ning võetakse uued peatükid ette alles siis, kui õpilaste rivi on jälle tihedam.

Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Tiivi Tiido sõnul ei koguta raekojas koolides levivate haiguste kohta täpseid andmeid, ent kuna koolijuhtidega suheldakse pidevalt, on üldpilt ametnikele teada. Sestap võis ta kinnitada, et haigestumisi on nii töötajate kui õpilaste hulgas rohkem kui tavaliselt.

Tiido andmetel oli Jakobsoni koolis nagu kesklinna kooliski eile puudu ligi veerand õpilastest. Paalalinna koolis oli neid 10—15 protsenti. Üksnes Kaare kool olevat teada andnud, et seal valitseb tavapärane olukord.

Riigigümnaasiumi õppejuht Ingrid Kärmas rääkis, et tõved teevad oma tööd ka suuremate õpilaste hulgas, kuid esialgu ei küüni puudujate osa õnneks põhikoolidega sarnasele tasemele.

Raske ennustada

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul diagnoosisid arstid eelmisel nädalal Eestis ülemiste hingamisteede haiguse 8521 inimesel ning 370 juhul oli tegemist gripiga. Ta rõhutas, et suur osa põdejatest ei pöördu oma hädaga meedikute poole, mistõttu võib kindel olla, et tegelikult on haigeid tunduvalt rohkem.

Seda, kas praegu on haigustelaine kõrghetk, on nõuniku väitel raske esialgu öelda, sest viiruste levik on väga ettearvamatu. «Igal juhul on tegemist kõrge tasemega, kuid seda, mis edasi saab, on võimatu ennustada,» sõnas ta.

Mullu samal ajal oli haigestunuid poole vähem, kuid üle-eelmisel aastal umbes sama palju. Kuulo Kutsar lükkas seejuures ümber laialt levinud arvamuse, et ülemiste hingamisteede nakkushaiguste levik sõltub ilmaoludest. «Määrav on ikkagi see, milliste haigustüvedega on tegemist, kui palju inimesed end vakstineerivad ning kuidas üldse end kaitsevad.»

KESKMINE

Statistilise keskmise kohaselt haigestus eelmisel nädalal Viljandimaal ülemiste hingamisteede haigustesse veidi vähem inimesi kui Eestis tervikuna.

• Üle Eesti sai niisuguse diagnoosi 100 000 elaniku kohta 636 inimest. Viljandimaal oli see näitaja 626,7.

• Grippi põdes 100 000 elaniku kohta riigis 27,6 inimest ning Viljandimaal 36,33.

• Kõigist põdejatest umbes pooled olid lapsed.

Allikas: terviseamet