/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2013/02/07/1559742t1h230a.jpg)
Kui Polli aiandusuuringute keskuse peahoone oktoobris uuena avatakse, asutakse seal ultramoodsate seadmetega puuviljadest, marjadest ja muust taimsest ülikasulikke aineid eraldama.
Uuenev Polli asub tööstustele tervisetooteid välja mõtlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arendusspetsialist Piia Pääso sõnutsi on äsja alanud renoveerimistöö üks osa uue, teadmistepõhise tervise- ja loodustoodete keskuse loomisest. Rajatakse ekstraheerimis-, destillatsiooni-, keemia- ja kuivatustehnoloogia ning biokeemia labor.
Neis võetake kasutusele Eestis ainulaadsed seadmed, et otsida taimsest toorainest bioaktiivseid ühendeid tervise- ja loodustoodete, sealhulgas jookide ja toiduainete, toidulisandite, kodukeemia ja looduskosmeetika ning looduslike taimekaitsevahendite arenduseks. Eelkõige keskendutakse aianduslikule toorainele ehk puuviljadele ja marjadele.
Kestad ja seemned on üliväärtuslikud
Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe rääkis, et 2009. aastast on Pollis tegutsenud tootearenduskeskus, kus väiketootjad on saanud valmistada lihtsamaid moose ja mahlu.
Ettevõtjad soovivad tema ütlemist mööda otsida paremaid võimalusi, kuidas kasutada näiteks mahlade ja mooside pressimisjääke, kesti ja seemneid. Need on marjade ja puuviljade väärtuslikemad osad, sest sisaldavad kõige rohkem bioaktiivseid aineid ja kasulikke ühendeid.
«Esktraheerimise ehk kasulike ühendite eraldamise teel otsitakse puuviljadest ja marjadest muu hulgas vitamiine ja antioksüdante, mida saab kasutada looduslike toidulisanditena,» selgitas Vooremäe. «Kui asendada sünteetilisi säilitusaineid antioksüdantidega, saab palju tervislikumaid tooteid.»
Polli lisandub 12 uut töökohta
Piia Pääso jutu järgi lisandub keskuse tekkimisega Polli 12 uut töökohta — teadlasi, laborante, tehnikuid ja abipersonali.
Aret Vooremäe sõnutsi oli keskuse loomine kavandatud algul varasemaks, aga et esimene hange ebaõnnestus, lükkusid tööd aasta võrra edasi.
Ta avaldas usku, et Pollis tehtav annab taimedest kõrgtehnoloogia abiga kasulike ainete leidmisele uue tõuke, sest seni pole nii efektiivseid ekstraheerimisvahendeid Eestis olnud. «On väiksema mahuga laboratoorsed seadmed, aga selliseid, millest ettevõtetele võiks kasu tõusta, seni ei olnud,» märkis ta.
Vooremäe ütles, et koostööd tehakse Tartu ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis tegutsevate kolleegidega, kes tahavad tootearenduses kaasa lüüa.
«Soovime, et puuviljade ja marjade sordiaretus orienteeruks edaspidi rohkem lõpptootele. Seega hakkame uurima, millised sordid rohkem kasulikke ühendeid välja annavad. See pakub pikas perspektiivis ka sordiaretusele uue väljundi,» selgitas ta.
Juba praegu on loodaval keskusel 21 koostööpartnerit, teiste hulgas Põltsamaa Felix, Energia talu, Tartu ülikooli farmaatsiainstituut, õlletootja A. Le Coq ja osaühing Fruitexpert.
Piia Pääso sõnutsi on ka edaspidi oodatud ühendust võtma kõik, kel on huvi taimsel toorainel põhinevate bioaktiivsete ainete vastu. «Saame keskust vastavalt sihtrühma ootustele veel kujundada ning nendega koos vajalikke seadmeid valida,» märkis ta. Kindlasti on kavas soetada superkriitiline CO2 ekstraktor.
TAASTAMINE
Polli aiandusuuringute keskuse peahoone on ehitatud aastatel 1974—1976. Praegusi uuendustöid teeb aktsiaselts Semuehitus.
• Renoveerimise kogueelarve on 3 715 819 eurot, millest enamiku katab Euroopa regionaalarengu fond Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koordineeritava kompetentsikeskuste arendamise meetme kaudu. Vajaliku omaosaluse ehk 170 000 eurot tagab Eesti maaülikool.
• Kolmandik summast läheb peahoone uuendamiseks ja küttesüsteemide vahetamiseks. Sama palju kulub sisustuse ostmiseks ja laborite rajamiseks, ülejäänud raha on ette nähtud keskuse töö käivitamiseks, personali komplekteerimiseks ja koostöövõrgustiku loomiseks.
Allikas: Piia Pääso