Suusamaraton pole koht, kus treenimata hulljulgust näidata

Tartu suusamaratonini on jäänud üheksa päeva. Kel paarsada treeningkilomeetrit kogutud, võivad 63-kilomeetrise raja rahulikus tempos üsna valutult läbi sõita. Need aga, kes ilma igasuguse ettevalmistuseta alles nüüd maratonimõttele tulevad, peaksid spetsialistide arvates järgmist aastat ootama. Foto: Margus Ansu / Postimees

Maratoni läbitegemisega käib kaasas võidumeeste ja -naiste aura ning nii mõnigi käib suurel spordivõistlusel osalemise välja uusaastalubadusena. Ent kas ka praegu, veebruaris treeninguid alustanu võiks veel saavutada vormi, mis lubaks tal end selle talve suusamaratonidel proovile panna?

Kahekordne olümpiamedalimees Jaak Mae ja Tartu maratoni korraldaja Indrek Kelk treenimata inimestel starti minna ei soovita. Raja läbimine on sellisel juhul küll võimalik, ent ohtlik ja kindlasti ei paku see mingit mõnu.

Jaak Mae, kel tasuks veel suusamaratonide peale mõelda?

Kui inimene on sportlik ja treenib korrapäraselt, võiks isegi sel talvel suusamaratonidele mõelda. Neile eelnevad treeningud tuleks lihtsalt katsuda suusa peal teha, saamaks kätte tunnetust. Päris treenimata inimesel maratonile tulla ei tasu.

Öeldakse, et paarsada treeningkilomeetrit oleks hea. Mina vist nii vähese pealt maratonile minna ei julgeks. Hea oleks, kui nädal-kaks varem saaks proovimise mõttes kaasa sõita näiteks mõne poolmaratoni.

Kuidas on kõige õigem maratonirajal käituda?

Kõige olulisem on katsuda rahulikult sõita. Kui tunne on tõesti hea, peab püüdma seda säilitada, ei tasu kohe maksimumi peale minna.

Tavainimene võiks maratoni võtta kui pikka ühistreeningut, mitte kui võistlust. Ei tohiks ära unustada, et sõidu jooksul kulub palju energiat ja seda on vaja kuskilt juurde saada. Igas joogi- ja toitlustuspunktis tuleks kinni pidada, korralikult vedelikku juua ja keha kosutada. Lõppkokkuvõttes pole oluline niivõrd koht kui hea enesetunne või see, et inimene suudab juba järgmistel päevadel olla tegus.

Mina pingutan Tartu maratonil nii, et oleks mõnusalt raske, mitte veri ninast väljas. Suure tõenäosusega osalen sel nädalavahetusel ka Alutaguse maratonil, see on Estoloppeti sarjas ainus etapp, mida ma pole varem sõitnud.

Kuidas vältida massiga kaasaminekut?

Sellele pole head lahendust. Eks endalgi ole peas olnud igasugu mõtteid, aga kui juba ollakse ühtses liikumises, minnakse tihti suure hurraaga minema.

Joogi ja toiduga võiks organismi taastumisele kaasa aidata. Kui tempo on olnud liiga kiire, tasuks püüda rahulikkuse poole.

Millele pöörata tähelepanu riietust ja suuski valides?

Riietus peab olema sportlik ja valitud vastavalt ilmale. Puuvill- ja kileriie koguvad endasse niiskust ja tuule korral jahutab see keha kiiresti maha.

Riie võiks olla hingav, nii on mugavam sõita. Mõistlik on võtta kaasa kuivad kindad ja müts ning kerge vest, mida kiirelt maha võtta või selga panna. Need paar riietus­eset mahuvad lihtsalt kaasa. Kuivad rõivad peaksid olema käepärast ka finišis, vältimaks külmetamist.

Suusavarustust valides tasub jälgida selle vastavust oma kehakaalule, et suusk poleks ei liiga jäik ega liiga pehme.

Suusakepid on õrnad, ei tasu kuhugi trügima minna, vaid võtta rahulikult. Kui on näha kukkumisi, siis anda sellest teistelegi märku, võtta hoog maha ja minna kõrvalt mööda. Kõva hääl ja pahandamine ei tule kasuks, abikätt ulatada on tulusam.

Kas teie hinnangul on maratonisport trendikas?

Nii vist kipub olema.

Maratonide populaarsus näitab tervisespordi osa kasvu, sest mida muud selline pikk rahulik aeroobne liikumine on.

Kui aktiivne elustiil saab juba harjumuseks, kutsutakse kaasa ka tuttavaid ja sõpru. Peaeesmärk võikski olla ühise seltskonnaga sportimist nautida.

Eks see mõistlik areng ole: inimesed saavad aru, et parem tervis tagab edu mujalgi.

KOMMENTAAR

INDREK KELK,
Eesti pikamaasuusatajate Estoloppeti sarja juht

Kui inimene on terve ja sportliku eluviisiga ning tal õnnestub varem leida mõistlik matkatempo, millega kolm kuni viis korda vähemalt tund aega suusatada, peaks suusamaraton olema jõukohane. Loomulikult on see seotud teatud eneseületusega.

Tean, et Tartu maratonile on tulnud vendi, kes on esimest korda suusad alla pannud stardijoonel. Nad on küll lõpuni jõudnud, kuid kindlasti pole see tegevus, mida nautida.

Mina seda ei soovita, kohanemise ja suusatunnetuse saamiseks tuleb enne ikka suusatada. Palju oleneb ilmastikuoludest, kuid normaalne on suusatada vähemalt 300 kilomeetrit. Siis on kindel, et inimene oskab end ja oma võimeid hinnata ning saab maratonist kõige parema naudingu.

Kõigi vastupidavusalade põhialus on madala pulsiga treeningtunnid ja -kilomeetrid. Särtsakamate liigutuste tegemise eeldus on, et alla on juba kogutud teatud vastupidavus. Alustada tuleb igal juhul rahulikult.

Pikamaasuusatajate hulk on väga üheselt seotud talve kulgemisega. 2012. aasta talv oli kehvakene ning Estoloppeti sarja osalejate üldarv vähenes kohe 8-9 protsenti.

2011. aasta ääretult ilusa talve puhul püstitasime kogu sarja rekordi, umbes 11 500 osaluskorda. Usun, et ka tänavu on rekordeid oodata.

Eestlastel on suusatamine veres või geenides. Kui ilmastikuolud ja looduslikud eeldused on head, leiab rahvas tee suusaradadele.