Kaitsevägi sai moodsa lasketiiru
Eesti uudised
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
7. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Urmas Reinsalu ja Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Maidu Allikas avasid eile Võrumaal Tsiatsungõlmaa lasketiiru, mis parandab oluliselt ajateenijate väljaõpet.
Kaitseministeeriumi teatel on 300-meetrine lasketiir Balti riikide moodsaim. Seal on esimest korda kasutusel elektrooniline sihtmärgisüsteem, tänu millele saavad laskjad tulemusi kontrollida senisest ajasäästlikumalt.
Samuti vähendab tiiru uudne poolkinnine konstruktsioon tunduvalt müra ning tagab senisest suurema ohutuse. Kui varem piiras lasketiiru 2,5-kilomeetrine ohutusala märkimisväärselt kohalike elanike liikumist, siis nüüd on ohutusala vaid 200 meetrit.
Tsiatsungõlmaa lasketiiru hakkavad kasutama eelkõige Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad, lahingukooli õppurid ja kohalikud kaitseliitlased.
Eesti võitleb rahapesu vastu
Valitsus arutab täna Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva rahvusvahelise konventsiooni heakskiitmist.
Konventsioon avati allkirjastamiseks Varssavis 2005. aasta kevadel. Sellele on alla kirjutanud 34 riiki ja Euroopa Liit. Kui Eesti selle signeerib, näitab ta tahet igakülgselt kaasa aidata rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude avastamisele ning illegaalse vara äravõtmisele.
Selleks täiendab Eesti karistusseadustikku ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. Samuti vajab reformimist arestitud varade haldamise süsteem. Konventsioon tuleb pärast allkirjastamist riigikogus ratifitseerida.
Mullu kaevati Eesti vastu 301 korda
Euroopa inimõiguste kohus registreeris eelmisel aastal 301 Eesti vastu esitatud uut kaebust, selgub täna valitsuses arutusele tulevast Euroopa kohtusse ja ÜRO inimõiguste komiteele laekunud individuaalkaebuste ülevaatest.
Kokku oli inimõiguste kohus käesoleva aasta 1. jaanuariks registreerinud 639 Eesti vastu esitatud kaebust.
Registreeritud kaebus tähendab, et kaebus vastab formaalsetele nõuetele, kuid ei tähenda, et see edastatakse Eestile vastamiseks. Enamiku neist kaebustest tunnistab kohus vastuvõetamatuks.
Mullu edastas kohus Eestile vastamiseks vaid 11 kaebust.