Viljandimaal leiab aset üha rohkem tööõnnetusi

Foto: «Sakala»

2009. aastast on registreeritud tööõnnetuste arv Viljandimaal igal aastal kasvanud. Tööinspektsiooni sõnul on see loomulik, sest majanduskriisi möödudes on töökohti juurde tulnud ning üha rohkem inimesi on rakendust leidnud.

Viljandi tööinspektori Andres Hendriksoni sõnul ei saa kõiki tööõnnetusi vältida, küll aga on neid võimalik vähendada.

«Esimene asi, mida ettevõtted tööohutuse tagamiseks saavad ära teha, on tööga seonduvate riskide hindamine ning nende analüüsimine,» lausus Hendrikson.

Ta ütles, et kui veel kümme aastat tagasi tuli ettevõtete juhtidele selgitada, miks on tähtis töötajaid arsti juurde suunata või töövahendeid kontrollida, siis praeguseks on suhtumine muutunud.

«Nüüd ei ole vaja ühelegi tööandjale seletada, miks töötaja peab arsti juures käima, sest on teada, et peab,» rääkis Hendrikson. «Kui töövahendite kontrollimine oli kümme aastat tagasi veel tume maa, siis nüüd saavad tööandjad aru, et selline kord on riigis kehtestatud, ning see pole neile enam Ameerika avastamine.»

Kõige rohkem õnnetusi on tootmisettevõtetes

Lõuna tööinspektsiooni teabejuhi Anni Raigna sõnul juhtus Viljandimaal mullu 137 tööõnnetust, millest 124 olid kerged, 12 rasked ning üks lõppes surmaga. Aasta varem oli maakonnas olnud 125 tööõnnetust. Surmaga lõppenud juhtumeid ei olnud.

«Kui eelmise aasta surmajuhtumist rääkida, siis tegemist oli teises maakonnas asuva ettevõtte töötajaga, kes meie maakonda töid tegema tuli,» lausus Andres Hendrikson.

Tema sõnul kipuvad Tallinna või mõne teise suure linna firmad arvama, nagu oleks siin ääremaa, kus ohutusnõudeid täitma ei pea. «Selline üleolev suhtumine kandub ka töötajatele ning tagajärgi pole vaja kaua oodata.»

Viimasel viiel aastal on kõik objektil surma saanud töötajad Hendriksoni jutu järgi olnud ettevõtetest, mis asuvad väljaspool Viljandimaad. «Kas ta just seaduspärasus on, aga näitaja küll,» nentis inspektor.

Anni Raigna loetles, et eelmisel aastal asetleidnud õnnetused on põhiliselt tingitud tööohutusnõuete rikkumisest, ettevaatamatusest ning puudulikust väljaõppest või juhendamisest. «Põhirõhk läheb siiski esimesele põhjusele ning enamik õnnetusi juhtus tootmisettevõtetes,» selgitas ta.

Ühtegi konkreetset ettevõtet, mis tööõnnetuste poolest teiste seast silma oleks paistnud, Raigna öelda ei osanud.

«Õnnetusi juhtus võrdselt nii meeste kui naistega. Kolmandik õnnetustest juhtus

uute töötajatega ning seetõttu suunab tööinspektsioon sel aastal põhirõhu uute töötajate tööle,» lausus Lõuna tööinpektsiooni teabejuht Anni Raigna.

Tööõnnetuste kohta saab infot arstidelt

Andres Hendriksoni sõnul registreeritakse enamik maakonnas asetleidnud tööõnnetusi tööinspektsioonis, kuid tuleb ette ka neid juhtumeid, kus tööandja ja tööline omavahel kokku lepivad ja juhtunu põhjustest vaikivad.

«Täpset arvu ma ei oska tuua, aga see protsent on väike. Umbes kümnel protsendil juhtudest sunnitakse inimest ütlema, et tegemist on koduse olmetraumaga,» kommenteeris ta.

Küsimusele, kust tööinspektsioon tööõnnetuste kohta teavet saab, vastas Hendrikson, et peamiselt arstidelt. «Kui inimesega on midagi juhtunud, läheb ta arsti juurde, kes talle abi annab ning küsib, kus õnnetus juhtus. Kui inimene vastab, et tööl, teavitab arst ka meid sellest juhtumist.»

On ette tulnud, et tööõnnetusest annab teada tööandja, kuid neid juhtumeid on siiski vähe.

Lisaks märkis Viljandi tööinspektor, et üks tähtis tegur, miks osa tööõnnetusi inspektsioonini ei jõua, on hirm kaotada töö.

Nii Hendrikson kui Raigna laususid, et praegu on tööohutus maakonnas parem kui aastakümneid tagasi.

«Eesti taasiseseisvuse algusperioodil, 1990. aastate keskel oli ikka tõeline džungel. Praeguseks on kogu süsteem käima saadud,» nentis Hendrikson.