Tava seab automaadi piiri 50-euroseni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hansapanga pangaautomaat.
Hansapanga pangaautomaat. Foto: Peeter Langovits

Paberraha välja andva automaadi eripära ja pankade kombe tõttu jääb enamikul meist käes hoidmata kolm kõige suuremat eurorahatähte.

Ajal, mil võõras euro oli alles teel oma krooni välja vahetama, andsid pangad teada, et pisima rahatähena saab pangaautomaadist kätte kümme eurot. Rahva pahameel sundis panku korrektiive tegema ja nii alanes miinimum viie euroni.

Suurim rahatäht automaadis on 50-eurone. Rahakas pangaklient saab automaadist korraga muidugi palju suurimaid summasid, aga seda siiski 50-eurostes.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et eri väärtusega pangatähed asuvad raha välja andvas automaadis eraldi kassettides, mida saab olla neli.

«Seega on eri väärtusega pangatähtede arv piiratud neljaga,» selgitas ta. «Et sularaharingluses on populaarsemad 5—50-eurosed pangatähed, oleme seadistanud oma automaadid neid ka väljastama.»

Küsimusele, miks võtab aga sissemakseautomaat vastu igas väärtuses eurosid, vastas Siilivask, et põhjus peitub raha jagamises. Kuigi ka sissemakseautomaadis on neli kassetti, mahutatakse kõik vastuvõetud rahatähed ühte, kõige suuremasse kassetti.

«Edaspidi oskavad kõik meie sissemakseautomaadid raha ka välja anda, olemegi hakanud masinaid juba ringi vahetama,» täiendas ta. «Niisuguses automaadis jääb raha väljutamiseks kolm sahtlit.»

Siilivask lisas, et see, milliseid rahatähti automaat väljastab, on iga panga enda otsustada.

Ka SEB-pank ja ühiste automaatidega Nordea pank ning Danske Bank kinnitasid, et nende automaatides on suurim saadaolev rahatäht 50-eurone.

Keskmine summa

Küll ei keela ükski seadus pakkuda automaadist ka 100-, 200- või 500-eurost. Eesti Panga pressiesindaja Ingrid Miti tõdemust mööda ei ole see reguleeritud, milliseid nimiväärtusi pangaautomaadid väljastavad.

«Samas on sularahaautomaatidel tehnilised piirangud, näiteks saab eri pangatähti ühte automaati lisada piiratud arvu,» lausus ta. «Teisalt sõltub rahatähtede valik sellest, milline on nõudlus, ning seega lähtuvad pangad sularahaautomaate täites klientide vajadustest.»

Valdavalt soovivad inimesed Miti andmeil 5—50-euroseid, mis on ühtlasi Eestis enim ringlevad pangatähed.

«Ka teiste euroala riikide sularahaautomaatides ei kasutata tavaliselt suuri nimiväärtusi,» rääkis ta. «Mõned erandid siiski on, näiteks Austrias saab automaatidest võtta ka 100-euroseid. Üldiselt kasutatakse välisriikide automaatides enim 20- ja 50-euroseid.»

Eestis hoolitseb enamiku automaatide sularahaga täitmise eest turvaettevõte G4S. Firma kommunikatsioonijuht Julia Garanža ütles, et G4S teenindab 754 raha väljavõtmise automaati, 101 sissemakseautomaati ja 146 pangakontorit.

Kuigi pankade andmeil ringlevad igapäevakäibes enamasti väiksemad paberrahad, kergitavad suured väljavõetud summad keskmise näitaja kõrgemale.

Garanža andmeil kujunes eelmisel aastal keskmiseks pangautomaadist väljavõetavud summaks 83 eurot, aasta varem oli see 76 eurot. Ühtlasi muutsid suured väljavõtud kõige menukamaks just 50-eurose.

Kas raha või kaart?

Kas inimesed eelistavad sularaha või valivad kaardimakse, selle kohta lähevad hinnangud lahku.

SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas ütles, et selle panga kliendid võtsid mullu automaatidest välja kümme protsenti rohkem sularaha kui aasta tagasi, aga kaardimaksete maht kasvas 14 protsenti.

«Seega võib öelda, et ostude käive on suurenenud, kuid sularaha osa pigem vähenenud. Muide, Eesti elanikud eelistavad Läti ja Leedu elanikega võrreldes tasuda kaupade ja teenuste eest tunduvalt enam kaardi kui sularahaga.»

G4S teenindatavast 754 rahaautomaadist võeti eelmisel aastal välja 3,151 miljardit eurot, mida on 356 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Mullu luges G4S-i sularahadivisjon üle 10,2 miljardit eurot, mida on kolm protsenti tunamullusest enam. Lugemine hõlmab rahaautomaatidesse väljastamiseks seatavat raha, inimeste käest sissemakseautomaatidesse pandud pangatähti ja G4S-i teenindavate äride sularaharinglust.

G4S-i Eesti sularahadivisjoni direktor Veiko Vaher teatas, et ettevõtte loetava sularaha maht on aastast aastasse stabiilselt kasvanud. Seega on kuuldused, et sularaha kaotab maksevahendina populaarsust, tema sõnul tugevasti liialdatud.

Märksõnad

Tagasi üles