Noorsoopolitseinik näeb igapäevatöös katkisi lapsi

Noorsoopolitseinik Elerin Tetsmanni hinnangul on alaealiste asjade komisjonil tõhusad mõjutusvahendid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi noorsoopolitseinik Elerin Tetsmann on üks seitsmest inimesest, kes kuulub iga kuu koos käivasse alaealiste komisjoni.

Selle liikmetel tuleb leida mõjutusvahendeid, mille abiga lapsi halvalt teelt tagasi tuua. Komisjoni ette astub igal korral viis kuni seitse last koos oma vanematega ning Tetsmann võib kinnitada, et ta pole näinud ainsatki inimest, kellele oleks seal väga meeldinud.

Elerin Tetsmann, milliste probleemidega noored alaealiste asjade komisjoni tavaliselt jõuavad?

Enamik materjale tuleb noorsoopolitseist, 14—18 aasta vanuste laste kriminaalasjad aga prokuröri käest.

Kõige suurem probleem on koolikiusamine. Põhjuseks on ka alkoholi tarvitamine, tubakaseaduse rikkumine, pisivargused ja kergemad liiklussüüteod. Talvel on rohkem koolikonflikte ning suvisel ajal tubaka- ja alkoholiseaduse rikkumisi.

Ainult helkurita tänaval käimise pärast alaealiste asjade komisjoni loodetavasti ikka ei saadeta.

Võib piisata ka helkuri mittekandmisest. Palju sõltub noorsoopolitseiniku sisetundest ja lapse süütegude registrist. Kui andmebaas ütleb, et laps on seda teinud korduvalt, tal on muid pahandusi  ning ta on alla 14-aastane, siis polegi muud võimalust. Üks variant on ka vestlus, kuid kui on näha, et teod jätkuvad, jõuab asi ikkagi alaealiste asjade komisjoni.

Kui vana on olnud kõige noorem komisjoni ees käinud laps?

Üks kaheksa-aastane poiss sattus sinna kord koolikiusamise tõttu. Suunata saab ka juba seitsmeaastasi. Muidu lahendatakse need pahandused kooli tasandil, kuid see juhtum oli veidi raskem.

Millised on alaealiste asjade komisjoni mõjutusvahendid?

Esimene neist on hoiatus. Teine on ühiskondlikult kasulik töö, mis tähendab näiteks töötunde aiandis rohides.

Samuti oleme lasknud lastel oma õigusrikkumise kohta kirjutada essee. Pean seda kõige kavalamaks mõjutusvahendiks. Kui laps peab kirjutama neli lehekülge alkoholi tarvitamisest ning selle võimalikest tagajärgedest, paneb see teda mõtlema.

Saame lapse suunata nõustaja või psühholoogi juurde. Viljandis on hea nõustamis- ja õpiabikeskus, kus on suurepärased spetsialistid. Kui on sisemiselt päris katkine laps, kes ei oskagi konflikte muud moodi lahendada kui õigusrikkumisega, saadan ta kindlasti edasi komisjoni, kust on võimalik suunata teda nõustamis- ja õpiabikeskusesse. Sellist mõjutusvahendit kasutame  seetõttu, et laps oskaks edaspidi vältida pahandustesse sattumist.

Mida tähendab sisemiselt katkine laps?

Sellised lapsed kasvavad tihti perekonnas, kus peremudel on vale või ei tööta. Nendes peredes tuleb ette vägivalda ning juba vanematel on politseiga tegemist. Vägivald tähendab lisaks füüsilise jõu kasutamisele laste kuuldes või nende vastu suunatud sõimamist ja karjumist. Seal kasvavad väljendusraskustega lapsed, kes otsivad negatiivset tähelepanu, sest on harjunud kodus seda saama.

Kunagi saadeti paadunud paharetid Puiatusse, kuid kuhu nüüd?

Nüüd on viimane võimalus Tapa erikool. Tüdrukutele on endiselt Kaagvere. Sinna saatmiseks peab laps üldjuhul toime panema kuriteo või on tema

õigusrikkumised väga sagedased ja ta ei ole varasematest karistustest või mõjutusvahenditest õppust võtnud. Kuigi ka meie maakonnast käiakse erikoolides, pole minu komisjonis viibimise ajal kedagi neisse suunatud.

Kas mõjutusvahendeid on piisavalt või võiks neid olla rohkem?

Ma ei oskagi midagi enamat ette kujutada. Lapsi on võimalik suunata ka eri programmidesse. Varsti algab näiteks projekt, tänu millele saame õigusrikkujatega minna Viljandi kohtusse istungeid vaatama ja käia Tartu vanglas. Muidu arvavad lapsed filmide põhjal, et vanglates on tore. Tegelik olukord on nii mõnegi mõtlema pannud.

Praegu on mõjutusvahendeid piisavalt ning on näha, et neist on ka abi. Kõige rohkem on abi olnud siiski nõustamisest. Seal tehakse lastega väga palju tööd.