Eestlased oma meest söönuks ei saa

Eestis võiks mett senisest märksa rohkem toota, sest praegu tarvitatakse päris suures koguses ka importmett.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eestis toodetakse mett alla 700 tonni aastas, samal ajal kui siin tarbitakse kuni 250 tonni importmett.

«Mesinikke peaks meil tunduvalt rohkem olema,» leidis Eesti kutseliste mesinike ühingu juhatuse esimees Jaanus Tull. «Eestis toodetakse mett liiga vähe.»

Tulli sõnul tarbitakse Eestis statistika kohaselt kuni 250 tonni importmett. «Võiksime aga ise senisest 200 tonni rohkem või isegi veel enam toota ja seda ka muudesse riikidesse eksportida,» tähendas ta. Statistikaameti andmete põhjal eksporditi Eestist 2011. aastal kaks tonni mett.

Importmett tuuakse Eestisse Tulli ütlemist mööda igalt poolt. «Tuleb Hispaaniast — ehkki on küsitav, kas ta on just Hispaania mesi. Tuleb veel Hiinast, Ungarist, Poolast. Ka mitte Poola enda mett, aga Poola vahendab kuskilt odavalt sissetoodut. Tuleb ka Lätist ja Leedust, mis ei pruugi samuti sealt pärit olla,» rääkis ta.

Koduste laatade meemüüjad teavad rääkida, et kui paari aasta eest ostsid mett enamasti pensionärid, siis nüüd on huviliste seas ka rohkesti noori peresid. «Meele teeb eriti rõõmsaks see, et nad on asjaga enam-vähem kursis ning uurivad enne, mida osta,» märkis Saarepeedil mesilasi pidav Annika Mätas.

Ühe kasvavat huvi mee vastu kinnitas ka pikka aega mesilasi pidanud Eha Kooser. Ta nentis sedagi, et kuna inimestel on raha vähe, tuleb hind üsna madal hoida.

Kui Annika Mätas laadale müüma läheb, on tal kaasas kahte või kolme sorti linnumagusat, mis on nii väliselt kui maitselt erinevad. Päris puhtalt ühe taime meeks ta purkide sisu ei tunnista. «Need on ikkagi segumeed, aga mesinik teab, mis taime mett on seal hulgas rohkem. Näiteks ühel aastal oli mu naabrimehel tatrapõld ja see muudkui sumises. Siis võisin öelda, et mesi oli tatraõite pealt korjatud.»

Tagasi üles