Tarvastu püüab tammi päästa

Esiplaanil on ajutine savist, tagaplaanil lagunenud Linnaveski tamm.

FOTO: Alar Karu

Tarvastu ordulinnuse kõrval asuv Linnaveski tamm oli pikka aega lagunemisohtlik, ka selle kõrval oleva veski varemed ähvardasid jõkke variseda.

Olukorda kohapeal vaatamas käinud ametnikud otsustasid Tarvastu jõe veelgi suurema kahju vältimiseks enne kevadiste suurvete tulekut ümber suunata.

Möödunud aasta lõpul ehitati paisu juurde ajutine savist avariitamm ning jõgi suunati voolama teiseltpoolt ordulinnust teist ajaloolist jõesängi pidi. Avariitammi ehitamine läks maksma 3600 eurot, seda tegi Karksi-Nuia osaühing Matteron.

Vallavanem Alar Karu nentis, et hädapärase töö tarvis leidis vald raha reservfondist ja nagu nimetuski viitab, on lahendus ajutine. Mis saab aga muinsuskaitse all olevast tammist tulevikus, pole vald veel otsustanud.

«Püüame tammi taastamise projekti tegemiseks leida raha selle aasta eelarvest, mida praegu kokku sobitame,» lausus Karu. «Projekt läheb maksma umbes 3000 eurot. Edasi saame hakata otsima tammi taastajat ning kalkuleerima töö maksumust, see võib olla vähemalt 10 000 eurot.»

Karu sõnul näeks vald kõige meelsamini, kui tammi ehituse võtaks oma õlule eraettevõtja, kes hakkaks hüdroenergiast elektrit tootma, ning vald toetaks omalt poolt tammi projekti ja taastamisega.

Ehkki varem soovijaid isegi leidus, polnud siis vald nõus tammi müüma, sest sealt viis ainuke juurdepääsutee ordulinnusele.

«Praeguseks on kinnitatud ordulinnuse detailplaneering, kus on ära toodud ka teine juurdepääs linnusele,» lausus Karu. «Aga müük oleks nüüdki veel veidi ennatlik, sest teist juurdepääsu pole seni ehitatud.»

Tammi tulevik on seega lahtine. Pealegi asub vallale kuuluv tamm riigi maal ning pooleli on paberlik asjaajamine: vald taotleb kinnistu moodustamist ümber tammi ja selle andmist valla omandusse.

Kohalik elanik Kalev Pehme, kelle õue kaudu tammi ja ordulinnuseni pääseb, oli tammi varisemisohtliku seisukorra kohta juba paar aastat vallale märgukirju saatnud ning tunneb heameelt, et rajatist päästma asuti. Ehkki tema koduõu on muutunud ehitustandriks, on Kalev Pehme positiivne. «Kui projekti ja ehituse jaoks raha leitakse, on selge, et kannatan kõik hea ürituse nimel ära.»

Pehme tegi tammi 20 aastat tagasi oma jõududega korda ning oli seda ja selle ümbrust võimaluste piires hooldanud, aga ära osta ta seda enam ei soovi. «Kunagi oli mul mõte tamm ja varemed osta, teha sinna väike elektrijaam, kuid aastaid tagasi keeldus vald müümast, kartes, et panen õue kinni.»

Pehme ütles, et on teadlik kehtivatest seadustest, mille järgi peab ta võimaldama pääsu ordulinnuse varemeteni, ning teda ei ole kunagi maja eest mööda jalutavad inimesed häirinud. «Igasuguseid huvitavaid inimesi käib, olen sellega arvestanud ja las nad käivad. Võõral ainult võib ebameeldiv olla, kui ta ei tea, kas tohib üle hoovi tammi ja varemeid vaatama minna.»

Muinsuskaitse spetsialist Anne Kivi hinnangul on tamm ja eriti selle kõrval asuvad veski varemed kehvas seisus. «Jõepoolses varememüüris on suur pragu ning tamm tuleb kindlustada, kuid töid saab alustada ilmselt alles südasuvel, kui on kuiv,» sõnas Kivi.

Linnaveski tammi ja selle ümbruse kehvast seisukorrast on nii muinsuskaitse kui ka vald juba aastaid teadnud, kuid kõik on seisnud raha taga. Anne Kivi avaldas lootust, et ehk nüüd, kui vald asja ajama hakkas, leitakse ka vajaminev summa.

Tagasi üles
Back