Laupäeval, kui Viljandis käis pidu ja pillerkaar, võtsime sõbraga ette teekonna tundmatusse. Ma ei räägi taigast, teispoolsusest ega meditatsioonist, vaid ühest riigimetsa majandamise keskuse onnist.
Repliik: Talvisesse metsaonni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siinkohal juhin tähelepanu asjaolule, et meie maakonnas ei leidu ainsatki niisugust. Sama naeruväärne tunduks vahest see, kui mõni 90-aastane memm otsustaks kasutada sihtotstarbeliselt Valuoja oru parkuuriväljakut. Muide, see ei olnud üleskutse.
Hallist argipäevast kusagile teadmatusse, maanteede ja puude vahele, värskesse õhku astuda — see on midagi nädalase õnnetunde ja täitunud unistuste vahepealset.
Niisiis, minge metsa ja onni ning võtke intressidena välja looduse pakutav õnnetunne! Proovima peaksid ka immuunsuspuudulikkusega narkomaanid, sest õnn on pahedega võitlemiseks ilmselt parim vahend.