Viljandi viimasest ning ehtsalt lumisest talvisest tantsupeost jäävad nii korraldajatele kui osalejatele ainult meeldivad mälestused.
Lumisest peost jäid soojad mälestused
5. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühest väikesest lapsukesest on kasvanud täisinimene,» kinnitas kõigil viieteistkümnel talvisel peol tantsinud Peeter Siimon. «Esimene pidu oli meil korraldatud rohkem nagu prooviks ja pooleldi naljaviluks. Praeguseks on terve Eesti järele tulnud.»
Kõneainet pikaks ajaks
Viimaseks jäänud peo suurele ühistantsimisele oli end registreerinud 1288 osalejat, kuid kaasa lõi ka palju neid, kes polnud end kirja pannud. Korraldajate hinnangul võis osalejate arv küündida 1400 inimeseni.
«Pidu oli ilus ja heal tasemel,» oli Peeter Siimon rahul. «Ligi poolteist tuhat osalejat on ikka väga tähelepanuväärne.»
«Võimas pidu oli ning sellest sai pärast tantsijatega veel pikka aega räägitud,» ütles Tiina Saar, kes oli tulnud Pärnumaalt õige mitme rühmaga. «Muidugi on natuke kahju, et see nüüd viimaseks jäi, kuid Vaike Rajaste on tubli ning mõtleb kindlasti midagi uut välja.»
Saar ei kahtle oma sõnul hetkegi, et pärimustants on taas rahva sekka viidud. «Nädal tagasi korraldasin Jaagupi kihelkonna talvist tantsupidu, mis oligi üles ehitatud pärimustantsudele,» rääkis ta. «Registreerus üle 400 inimese, mida oli päris palju. Peo korraldamise pisik sai aga just Viljandist kaasa võetud.»
Pidu kõigile soovijatele
«Talvel on inimestel rohkem aega ning on hästi vahva, kui siis ka midagi toimub ja veel vabas õhus,» kõneles Tiina Saar. «See pole ka üldse tähtis, et peol oleksid ainult seatud tantsud. Saavad tantsida ka need, kes tulevad otse tänavalt ja proovivad samme võib-olla esimest korda elus.»
Saare ütlemist mööda oligi just selles peo suur võlu.
Tantsuõpetaja Ave Alvre rääkis, et nii nagu kõik suuremad laulu- ja tantsupeod, on ka see eelkõige tantsijate pidu. «Kõrvalt vaadates pole pooltki seda tunnet mis osalejana,» ütles ta. Alvre lisas, et peo kestmine on muidugi korraldajate otsustada, sest kuigi kõrvaltvaatajale tundub organiseerimine imelihtne, on see väga suur töö.
«Keset pidu tabasin end mõttelt: kas tõesti jääb see viimaseks?» ütles peakorraldaja Vaike Rajaste. «Tuleb tunnistada, et natuke kurb oli küll, eriti siis, kui ilusat lund sadama hakkas. Minu käest küsiti ka pärast pidu, mis edasi saab. Meil on kindlasti mõtteid edasiminekuks. Seda mitte küll talvel, aga teisel aastaajal.»