Läbi raskuste valminud «Futuris» pälvis autori üllatuseks esikoha

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidutöö viimistlemine lõpetati enne esitlust, sest pükstest tuli ruttu teha seelik.
Võidutöö viimistlemine lõpetati enne esitlust, sest pükstest tuli ruttu teha seelik. Foto: Elmo Riig / Sakala

Parima noore moelooja tiitli võitis Karksi vallast pärit neiu Marelle Sillaste, kes õpib pealinnas rätsepa-stilisti erialal. Tema sinisest ja valgest kangast õmmeldud kollektsioon «Futuris» sai kohtunike soosingu just lihtsuse tõttu.

«Žürii hääled läksid nii pooleks, kui vähegi said,» ütles «Noore moelooja» peakorraldaja Eneli Põder. See tähendas, et kolm hindajat pooldasid «Futurist» ning ülejäänud kolm Mikk Kase ja Birgit Kruuse sajanditagusest ajast tiivustatud loomingut «Circumfero». Lõpuks tuli keegi vastaspoolelt pehmeks rääkida ning Põdra sõnutsi saigi seejuures otsustavaks lihtsus.

Marelle Sillaste «Futurise» võitu ei uskunud. «Kõikide teiste kollektsioonid tundusid paremad,» ütles ta. Suurimateks konkurentideks pidas ta kolmanda koha saanud Kristina Toomet ja teiseks jäänud Mikk Kaske ja Birgit Kruuset.

Sillaste meenutas, et enne esikoha väljakuulutamist oli kaks paremat lavale kutsutud ja kui žürii liige küsis rahvalt, kes võidab, kostis saalist üsna selgelt hüüdeid: «Mikk!»

«Seega olin üsna kindel, et nemad võidavad, kuid elu on täis üllatusi ja kunagi ei tohi alla anda,» lausus esikoha pälvinud neiu.

Pükstest sai seelik

Marelle Sillaste õpib Tallinna tööstushariduskeskuses rätsepa-stilisti erialal, kuid nagu ta ütles, saab seal ennekõike selgeks õmblemine.

Võidukollektsioon oli autori sõnul valminud läbi raskuste. Nii mõnigi kord oli tal olnud tahtmine pooleli jätta, kuid tänu modellidele, kes innustasid teda ikka edasi minema, jätkas ta õmblemist ning lõpuks saigi kollektsioon valmis.

Komplekti mõte tekkis ning esimesed joonised jõudsid paberile mullu detsembris. Edasi tekkis paus ning alles jaanuaris võttis ta kollektsiooni jälle ette. «Õmblemist alustasin siiski alles nädal enne moeetendust,» lausus Sillaste ja märkis, et see andis hea õppetunni, et tegemisi ei tohi viimasele minutile jätta. «Võiks lausa öelda, et kollektsioon valmis paar tundi enne etendust, kui pükstest oli vaja teha seelik,» lisas ta.

Vanemas astmes, 16—20 aastaste noorte seas polnud võistlusel stiili ette antud, aga nooremad  pidid inspiratsiooni ammutama 1960. aastatest. Tolle ajastu pärase rõivastuse kokkuseadmiseks olnuks hõlbus võtta midagi vanemate või vanavanemate kapist, kuid Eneli Põder rõhutas, et vähemalt tüdrukutel ei näinud ta seljas ühtki kapist võetud asja.

Esimest korda etendusest osa võtnud Rünno Raavel, kes osales vanemas astmes, ütles, et temale on juba väiksest saati õmmelda meeldinud ja moelooja kuulutust nähes otsustas ta sinna neljast kleidis koosneva kollektsiooni meisterdada. Kui väikesena õmbles Ramsilt pärit disainihuviline noormees rõivaid leludele, siis nüüd valmistas ta roosast ja mustast kangast kleidid oma sõbrannadele.

Korraldaja Eneli Põder nentis, et võistluse tase oli kõrge. «Kui varasematel aastatel tulid mõned veel ikkagi kapist võetud kombineeritud asjadega, siis seekord sellist kollektsiooni polnud,» lausus ta. Leidus küll vanu kangaid, näiteks vanaema kleit oli lahti harutatud, aga kõik esemed olid ikkagi uued ja oli tunda, et keegi polnud mütsiga lööma tulnud.

Värvilised kleidikesed

Nooremate seas jäid parematena žüriile silma lihtsa pihtseeliku lõikega kleidikesed, mis olid kaunistatud lillede ja südametega. Nendega võitsid IV—VI klassi õpilaste seas esikoha Mõisaküla noortetoa lapsed. Teine koht läks samasuguse tegumoega, kuid ruudulisest kangast kleitidele, mille olid loonud Kitzbergi gümnaasiumi IV-a klassi õpilased.

16 osavõtjaga moeetendusel selgitati igas vanuseklassis välja vaid üks parim, kuid tühjade kätega ei jäänud ka esikolmikusse pääsenud. «Ühe klassi õpilased ütlesid, et nemad ei tahagi esimeseks tulla, vaid hoopis teiseks või kolmandaks, sest siis saab lauamängu,» rääkis Eneli Põder ja lisas, et arendavad mängud kuluvad lastele klassiruumis marjaks ära. Üldiselt polnud «Noore moelooja» auhinnafond suur: esikoht sai preemiaks fotosessiooni ning vanuserühmade võitjatele jagati suuri mängukarusid, kommikotte ja tänukirju.

VÕITJAD

Möödunud reede õhtul selgusid Karksi-Nuias «Noore moelooja» paremad kollektsioonid. Arvestust peeti neljas kategoorias, aga kuna C-kategoorias ehk VII—IX klassi õpilaste seas oli ainult üks võistleja, hinnati C- ja D-vanuserühma koos.

• C- ja D-kategooria ehk VII—IX klassi õpilased ja 16—20-aastased noored

Võitis Marelle Sillaste kollektsiooniga «Futuris».

Parim modell oli Diana Väster.

• B-vanuseklass ehk IV—VI klassi õpilased

Võitsid Mõisaküla noortetoa noored kollektsiooniga «Kuumad värvilised kuuekümnendad».

Parim modell oli Gedly Tugi.

• A-vanuseklassi ehk I—III klassi õpilased

Võitis I-b ja III-a klassi ühislooming «Lustakad värvid».

Parim modell oli Helena Maling.

Allikas: «Noor moelooja»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles