/nginx/o/2013/02/04/1555734t1hf74f.jpg)
Baltikumi suurim kalapüügifestivali Kuldkala reklaamib end tänavu 50 000 euro suuruse peavõiduga. See on küll suurim rahaline auhind kalavõistluse ajaloos, ent selle püüdmiseks vajab võitja kõigi osalejate head kalaõnne.
Kuldkala ahvatleb 50 000 euroga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuldkala peakorraldaja Priit Kallase sõnul lastakse festivali eel Viljandi järve 130 märgistatud kolm liiki kala – ahvenaid, särgi ja kiisku. Igaühel neist on oma number ja iga väljapüütud märgistatud kala eest on auhinnaks 100 eurot. Kolm märgistatud kala võivad tuua õnnelikule kalamehele 500, 1000 või 3000 eurot.
50 000 euro suurune jackpot antakse välja juhul, kui võistluse lõpuks tabavad kõik võistlejad kokku vähemalt 17 tänavu märgistatud kala kõigist kolmest eri liigist. Kuid ka sellest ei piisa peavõidu saamiseks. 50 000 euro võitja peab tabama sellise märgisega kala, mis enne võistluse algust kuulutatakse Kuldkalaks.
Eelmisel aastal said võistlejad järvest kätte küll kõiki kolme liiki kalu, kuid märgistatud kalu oli nende seas vaid üheksa.
Kui põhiauhindadele vastavate märgisenumbritega kalad jäävad võistluse käigus tabamata, jagatakse auhindu teiste märgisenumbritega kalu saanud võistlejate vahel viktoriiniga, mille temaatika käsitleb Eesti kalastikku ja kalastamist. Kui aga kogu võistluse käigus ei tabata ühtegi märgisekala, annetatakse 3000 eurot kalade asustamiseks Viljandi järve.
Viljandi järvel peetav kalapüügivõistlus Kuldkala 2013 on suuruselt teine kalameeste ühisüritus kogu maailmas. Tänavu 16. veebruaril on järvele oodata pea 10 000 osavõtjat kümnest riigist.