/nginx/o/2009/04/28/169885t1h9a5f.jpg)
Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut korraldab kolmapäeval maatootjaile teadmiste- ja tehnoloogiapäeva «Terve loom ja tervislik toit».
Teadlased harivad loomakasvatajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Instituudi teadlased tutvustavad teadusarenduse seda osa, millest võiks loomakasvatajatele ja loomakasvatussaaduste töötlejatele kõige enam kasu tõusta.
Teadmistepäev algab kell 10 maaülikooli peahoones (Kreutzwaldi tänav 1-a Tartus) sissejuhatava plenaaristungiga.
Alates kella 13-st jagunevad huvilised sektsioonidesse.
Lihatootmise sektsioonis räägib lektor Diivi Põdersoo viimasel ajal Eestis leviva uue sigade viirushaiguse, võõrutusjärgse multisüsteemse kurnatuse sündroomi salakavalast olemusest ja diagnoosimise üksikasjadest. Emeriitprofessor Harald Tikk ja dotsent Aleksander Lember käsitlevad vutimunade ja -liha dieetilisi omadusi ning selgitavad tõhusa retsepti tõestatud mõju: 2-4 toorest vutimuna koos apelsinimahlaga ravib mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid, südame- ja vereringehäireid ning unetust.
Piimatootmise sektsioonis keskendutakse karja järelkasvu küsimustele. Maaülikooli teadlased pingutavad selle nimel, et meie karjade lehmad sigiksid hästi ning sünniks rohkem lehmvasikaid. Samuti peab tänapäevane lehm kvaliteetseks piimatoodanguks olema väga hästi söönud ning tundma ennast õnnelikuna.
Toidusektsiooni ettakannete põhirõhk on looduslikel toidulisanditel. Suurt tähelepanu pööratakse tervisele kahjulike keemiliste säilitusainete asendamisvõimalustele taimsete looduslike antioksüdantidega.
Ettekannetele järgnev vaba mikrofon annab tootjatele võimaluse rääkida oma muredest. Sisutiheda päeva lõpetab Märja katselauda ja maaülikooli mikromeierei külastamine.
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektori professor Ülle Jaakma sõnul korraldati selliseid teadmistepäevi ka varem, kuid siis tekkis pikem paus. Maatootjate huvi ürituse vastu on seekord väga suur: registreerunud on üle 200 huvilise. «See annab teadlastele innustust traditsiooni jätkata,» lausus Jaakma.