Viljandi sünnitoetus jääb ikka naabrite omale alla

Neljapäeva õhtul ilmavalgust näinud Andero on Võhma noorim kodanik. Tema vanemad linnalt tõenäoliselt sünnitoetust ei saa, sest neli aastat seal elanud värske ema kirjutas end ametlikult Võhma kodanikuks alles mais ja isa ametlik elukoht on Soomes. «Laps sündis ikka vanemate rõõmuks,» leidis ema, kes toetuste kohta pole eriti uurinudki. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ehkki volikogu tõstis Viljandis sünnitoetust ligi kolmandiku võrra, on see väiksem kui paljudel naabritel. Abilinnapea kinnitusel on teada ka juhtumeid, kus suurema toetuse nimel end linnast välja kirjutatakse.

Sel aastal ilmale tulnud Viljandi kodanike vanemad saavad linnalt sünnitoetust 200 eurot, mida on 70 eurot rohkem kui mullu. Lähemate suurte linnade Tartu ja Pärnu ning ka paljude maakonna valdade makstavast toetusest on see summa aga endiselt väiksem.

«See pole viimane piir, kuhu sünnitoetust tõsta saab,» selgitas toetusraha 200 eurole nihutamist Viljandi abilinnapea Ardo Agasild. «Kui on näha, et raha tuleb eelarvesse juurde, tahame seda kindlasti tõsta.»

Kui aasta enne lapse sündi kirjutab üks vanematest end Tartu kodanikuks ning ka vastsündinu registreeritakse sinna, võib esimese kahe lapse korral saada 512 ja kolmandast edasi 640 eurot toetust.

Seda raha ei anta kätte korraga, vaid kolme aasta jooksul. Nii makstakse Tartus esimese lapse sünni järel välja 64, esimesel sünnipäeval 128 ja teisel sünnipäeval 320 eurot. Pärnus saab toetuse samuti kolme aasta jooksul ja igal aasta 100 eurot.

Viljandis saab kohe pärast sündi 200 eurot ning sellega toetus piirdub. Ainus omavalitsus, kes Viljandimaal sünnitoetust ei maksa, on Paistu vald.

Nii Ardo Agasild kui Paistu vallavanem ja Viljandimaa omavalitsuste liidu juht Ene Saar on kindlad, et leidub inimesi, kes suurema sünnitoetuse nimel end parema toetusega linna või valla kodanikuks kirjutavad.

«See ei ole väga levinud, aga juhtumeid on,» nentis Agasild.