Koolimaja valmib poole aasta pärast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui ehitajad olid sarikapeo sümboolse pärja enda kätte saanud, võis öelda, et pool ehitusest on seljataha jäänud. Järgmine pidulik sündmus uue maja juures on juba avamine.
Kui ehitajad olid sarikapeo sümboolse pärja enda kätte saanud, võis öelda, et pool ehitusest on seljataha jäänud. Järgmine pidulik sündmus uue maja juures on juba avamine. Foto: Marko Saarm / Sakala

Haridusminister seisis eile Viljandis tulevase gümnaasiumimaja betoonist karbi ees ja tunnistas, et ei kujuta ette, kuidas see hoone septembriks valmis saab. Ehitaja kinnitas, et saab ja juba juuliks.

«Ma ei kujuta seda ette, aga kahtlust mul ei ole,» sõnas koolimaja sarikapeol osalenud haridusminister Jaak Aaviksoo.

Ehitusfirma Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin kinnitas, et tööd on sujunud plaanipäraselt ning 6,5 miljonit eurot maksev maja antakse gümnaasiumile üle juba suve keskel — nii, nagu on lepingus kirjas.

Ehitajaga vedas

Uue maja tulevase omaniku Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) juhatuse liige Elari Udam tunnistas, et Viljandi gümnaasiumi ehitamisega tõmbas RKAS riigihankel loosikastist justkui peavõidu. «Meil on ehitajaga väga vedanud,» leidis ta.

Mitmel pool Eestis suuri ehitusi juhtival RKAS-il on kogemusi eri firmadega. Nii juhtus Lääne-Virumaal Vaekülas, et remonti läinud koolimajast jäid ehitusfirmaga Facio Ehitus tekkinud segaduste järel alles vaid varemed. Viljandis kulgeb kõik soovitud suunas ja ettenähtud kiirusega.

Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk käib ehitustöid vaatamas regulaarselt ning on seisukohal, et sellest kerkib maja, kuhu ta saab sügisel koos õpilaste ja õpetajatega teha unistuste kooli.

Haridusminister kinnitas, et lisaks Eesti parimale hoonele saab gümnaasium ka kõik vajalikud õppevahendid. «Ma ei tea praegu peast summasid öelda, aga eeldan, et sisseseade muretsemisega probleeme ei teki,» lausus Aaviksoo.

Viljandi gümnaasiumi tööd ja uue hoone valmimist jälgitakse tähelepanelikult kõikjal Eestis, sest siinsest arengust sõltub paljuski, kas riigigümnaasiumide tee on õige või mitte.

«Tark ei torma,» vastas Aaviksoo küsimusele, kas nüüdseks on Eesti omavalitsused juba ministeeriumi ukse taga järjekorras, et ka endale riigikool saada.

Samas on ministeerium sõlminud riigigümnaasiumi loomiseks lepinguid juba üheksa Eesti omavalitsusega. «Mida paremini Viljandis läheb, seda kiiremini tulevad ülejäänud järele,» leidis ta.

Esimene pääsuke

Viljandi linnapea Loit Kivistik avaldas heameelt, et just tema juhitav linn on esimese pääsukese rollis. Samuti avaldas ta lootust, et 1. septembril saab gümnaasiumimaja avamisega viimaks Viljandi haridusreformi lõppenuks kuulutada.

Viljandi gümnaasium alustas ametlikult tööd mullu septembris, kuid praegu käib õppetöö rendipindadel viies hoones. Koolis on 37 õpetajat ja 475 õpilast. Õpilased on pärit kuuest maakonnast, Viljandimaalt on neid 13 omavalitsusest.

Tagasi üles