Eelmisel aastal ehitati Viljandimaal kruusateedele üheksa kilomeetrit tolmuvaba kergkatet.
Kruusateid jääb iga aastaga vähemaks
2. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti Lääne regiooni ehitusosakonna peaspetsialist Allan Allik hindas, et üldiselt on selline tempo siiski aeglane, kuid eelarve ei võimalda rohkem teid tolmuvabaks muuta.
Täiskohani ümardatud arvud näitavad, et Viljandimaal looklevate riigimaanteede 1245 kilomeetrist on asfaldi- või kergkattega 669 kilomeetri jagu ehk 54 protsenti. Ülejäänud on kruuskattega.
Kuigi võhikule võib ka kergkate näida asfaldina, on maanteeameti silmis tegu siiski kahe erisuguse kattega. Asfaltteid remonditi maakonnas mullu 13 kilomeetri pikkuses ja neile ehitati kahekihiline asfaltbetoonkate. Suurema osa sellest hõlmas Tartu maantee remont.
«Tallinna teel ehitati Auksi ristmikule vasakpöörderada, millega kasvas tunduvalt liiklusohutus ja sõidumugavus,» tõi Allik välja.
Truubid, sillad ja teised
Kruuskattega teedel uuendati kulumiskihti 48 kilomeetri jagu, lisaks siluti raudteeviadukti juures kahel kilomeetril sügavaid rööpaid uudse meetodiga Slurry Seal.
Riigimaanteede alla ehitati mullu 78 uut teetruupi, enamik neist vanade asemele. Kokku on maakonnas 1632 teetruupi kogupikkusega 24 kilomeetrit.
Viljandimaa riigimaanteedele jääb 73 silda ja kaks jalakäijate tunnelit. Üks, Kildu—Tõramaa teel asuv Oksa sild, läbis mullu remondikuuri.
Teekatte märgistamiseks kulus eelmisel aastal termoplasti ja värvi 44 950 ruutmeetri jagu.
Uusi põrkepiirdeid paigaldati 416 meetrit ning nüüd on maakonna riigimaanteede ääres 31 367 põrkepiiret. Üles seati 66 teemärki ning neid on kokku 9302.
Riik eelistab suuri
Nagu Allan Allik iseloomustas, ei erinenud möödunud aasta Viljandimaal kulgevate riigimaanteede arengu poolest kuigivõrd varasematest.
«On väga hea, et Tartu—Viljandi teel sai valmis Kalmetu ja Viljandi vaheline 12,3 kilomeetri pikkune lõik,» hindas ta. «Väike töö Suure-Jaanis, vähem kui kilomeetri jagu Jaama tänava ümberehitust, oli aga tähtis eelkõige kohalikele elanikele.»
Samas tõdes Allik, et riigimaanteede katted vananevad ja kruusateede kandevõimet saab vaid vähesel määral parandada. Kevadel tuleb tema kinnitusel keelata paljudel kruusateedel liikumine enam kui kaheksatonnise kogumassiga veokitel.
«Võrdluseks võib nentida, et riigimaanteede seisukord pole palju parem terves Eestis,» lisas ta. «Eelisarenguga on rahvusvahelise ühendusteede võrku kuuluvad teed, väga tuntav osa maanteeameti eelarvest läheb just nende ümberehituseks ja remontimiseks.»