Viljandi sünnitoetus jääb ikka naabrite omale alla

Neljapäeva õhtul ilmavalgust näinud Andero on Võhma noorim kodanik. Tema vanemad linnalt tõenäoliselt sünnitoetust ei saa, sest neli aastat seal elanud värske ema kirjutas end ametlikult Võhma kodanikuks alles mais ja isa ametlik elukoht on Soomes. «Laps sündis ikka vanemate rõõmuks,» leidis ema, kes toetuste kohta pole eriti uurinudki. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ehkki volikogu tõstis Viljandis sünnitoetust ligi kolmandiku võrra, on see väiksem kui paljudel naabritel. Abilinnapea kinnitusel on teada ka juhtumeid, kus suurema toetuse nimel end linnast välja kirjutatakse.

Sel aastal ilmale tulnud Viljandi kodanike vanemad saavad linnalt sünnitoetust 200 eurot, mida on 70 eurot rohkem kui mullu. Lähemate suurte linnade Tartu ja Pärnu ning ka paljude maakonna valdade makstavast toetusest on see summa aga endiselt väiksem.

«See pole viimane piir, kuhu sünnitoetust tõsta saab,» selgitas toetusraha 200 eurole nihutamist Viljandi abilinnapea Ardo Agasild. «Kui on näha, et raha tuleb eelarvesse juurde, tahame seda kindlasti tõsta.»

Tartu tõmbab parema toetusega

Kui aasta enne lapse sündi kirjutab üks vanematest end Tartu kodanikuks ning ka vastsündinu registreeritakse sinna, võib esimese kahe lapse korral saada 512 ja kolmandast edasi 640 eurot toetust.

Seda raha ei anta kätte korraga, vaid kolme aasta jooksul. Nii makstakse Tartus esimese lapse sünni järel välja 64, esimesel sünnipäeval 128 ja teisel sünnipäeval 320 eurot. Pärnus saab toetuse samuti kolme aasta jooksul ja igal aasta 100 eurot.

Viljandis saab kohe pärast sündi 200 eurot ning sellega toetus piirdub. Ainus omavalitsus, kes Viljandimaal sünnitoetust ei maksa, on Paistu vald.

Nii Ardo Agasild kui Paistu vallavanem ja Viljandimaa omavalitsuste liidu juht Ene Saar on kindlad, et leidub inimesi, kes suurema sünnitoetuse nimel end parema toetusega linna või valla kodanikuks kirjutavad.

«See ei ole väga levinud, aga juhtumeid on,» nentis Agasild.

Saare hinnangul on selline käitumine jabur. «Nii võiks algul kirjutada end kohta, kus makstakse suurt sünnitoetust, seejärel kohta, kus on suur kooliminekutoetus, siis vaadata, milline omavalitsus maksab kõige rohkem huvikoolitoetust, ja lõpuks registreerida end sellesse valda, kes maksab kõige rohkem hooldekodutoetust,» tõi ta näite.

Kui sünnitoetuse pärast on end mõne kauge omavalitsuse elanikuks registreeritud,  võib hiljem olla keeruline kodukohas sõime- või lasteaiakohta saada. «Meie anname mujalt tulnutele lasteaiakoha siis, kui juhtub mõni vaba koht olema,» rääkis Agasild. Aiaealistele lastele on linnas vabu kohti, sõimes on aga järjekord.

Praegu on linna lasteaedades 23 last, kes vähemalt dokumentide põhjal elavad mõnes teises omavalitsuses. Sellisel juhul peab lasteaiakoha eest maksma Viljandile see vald või linn, kelle hingekirja laps kuulub.

Tartu linnavalitsusest kinnitati, et sealt makstakse praegu seitsmele Viljandimaa omavalitsusele üheksa lasteaiakoha eest.

Paistu lasteaias käivad Harjumaa lapsed

«Meie oleme saatnud arveid Tallinna, Tartu, Saue ja veel mitmele linnale või vallale,» tõi Ene Saar näite. Tema sõnul näitab just lasteaiakoht selgelt ära, kus laps tegelikult elab. «Ei ole ju loogiline, et vanemad toovad lapse iga päev Tallinnast Paistu lasteaeda.»

Üldise sünnitoetuse maksmise lõpetamist oma vallas põhjendas Saar sellega, et lapsi sünnib seal aastas vaid kümmekond ning igaühe puhul on võimalik eraldi otsustada, kas ja millist toetust lapsevanem vajab. «Kui on vajadus, siis kindlasti maksame,» lausus ta. «Ega ükski normaalne inimene saa ju last sünnitoetuse pärast.»

Sünnitoetuse kaotamise järel otsustas Paistu vald kehtestada üldise kooliminekutoetuse. «Eestis on sünnile järgnevad toetused päris hästi korraldatud: riik maksab toetust ning kehtestatud on emapalk. Kui aga laps läheb kooli, pole mingit toetust ette nähtud, kuigi siis oleks seda ehk veel rohkem vaja,» rääkis ta.

Iga lapse sünni korral maksab riik ühele vanemale toetuseks 320 eurot. Sellele lisandub enamikus omavalitsustes ka sünnitoetus, mille suurus on väga erinev.

SUMMAD

Viljandimaa omavalitsuste makstav sünnitoetus eurodes

Suure-Jaani    400*

Kõo    320

Saarepeedi    320

Abja    320*

Halliste    320*

Mõisaküla    320*

Kolga-Jaani    300

Pärsti    200

Karksi    200

Viljandi   200

Kõpu    192

Viiratsi    127.82

Tarvastu    100

Võhma    75/150**

Paistu    0

* Sünnitoetust makstakse kahes osas: üks kohe pärast sündi, teine aasta pärast.

** Täistoetust makstakse siis, kui mõlemad vanemad on Võhma kodanikud.

Allikas: omavalitsused