/nginx/o/2016/01/13/4871777t1h1c47.jpg)
LÄINUD NÄDALAL arutas pressinõukogu Viljandi lasteaia Midrimaa direktori Marika Kissa kaebust 2012. aasta 6. novembril ajalehes «Sakala» ilmunud artikli «Korruptsioon Viljandis ja Karksis» peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
«Sakala» rikkus head ajakirjandustava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli kohaselt näitas riigikontrolli audit, et Karksi vallavanem ning kolme Viljandi linnaasutuse juhid on toime pannud korruptiivseid tegusid.
MIDRIMAA direktor Marika Kissa kaebas pressinõukogule, et artikliga on kahjustatud tema ja lasteaia mainet ning käsitletud teda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.
Kaebaja väitis, et teda ei ole politseisse ütlusi andma kutsutud, talle pole süüdistust esitatud ja liiatigi ei ole tehtud otsust, et ta on korruptiivseid tegusid teinud. Lisaks leidis Kissa, et artikli pealkiri ja piltide allkiri on eksitavad.
Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei antud, kuigi artiklis on esitatud tema kohta tõsiseid süüdistusi.
«SAKALA» VASTAS pressinõukogule, et Marika Kissat ei ole käsitletud kurjategijana ning riigikontrolli audit tuvastas, et Midrimaa lasteaed tellis lasteaia väliskülaliste toitlustamise Alice’i külalistemajalt, mida pidava osaühingu ainuomanik ja juht on Marika Kissa abikaasa. Riigikontrolli andmetel ei taandanud Marika Kissa ennast konkreetse arve menetlemisest ega andnud huvide konfliktist teada oma tööandjale.
Leht lisas, et artikli aluseks oli riigikontrolli audit, mille kohta saatis riigikontroll pressiteate, ning seega oli materjal ajakriitiline ja pidi ilmuma järgmise päeva lehes.
Ajakirjanik keskendus artiklis Karksi vallavanemale ja teiste asutuste juhte nimeliselt ei maininud. Lehe kinnitusel lükkas Marika Kissa pakkumise kirjutada vastulause hiljem tagasi.
PRESSINÕUKOGU otsustas, et «Sakala» eksis ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11 vastu, mis näeb ette, et fotode allkirjad ega pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Samuti rikkus «Sakala» koodeksi punkti 4.2, mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osalised. Et artiklis on esitatud kaebaja kohta tõsiseid süüdistusi, oleks pidanud talle artiklis sõna andma.