Viljandimaal napib noori jahimehi

Viie aasta eest oli Viljandimaal 1200 jahimeest, üsna pea selgub, kui palju on neid praegu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Mart Tasane on mures noorte jahimeeste jätkuva vähenemise üle.

Muret teeb ka see, et atesteerimisel, mis tagab jahipileti pikendamise, ei ole senised jahimehed väga agaralt osalenud.

Mart Tasane, kui palju on Viljandimaal jahimehi?

Jahimehi atesteeritakse iga viie aasta tagant ja eelmisel korral oli neid kokku 1200. See, kui palju neid praegu on, selgub märtsi lõpul, kui atesteerimise tähtaeg kukub. Praeguseks on koolituse läbinud umbes 250 meest. Kõige rohkem koolitusi on märtsis ja lõplik atesteeritute arv jõuab kindlasti tuhande juurde.

Viljandimaa jahimeeste kodulehel on koolitused kirjas. Neid peetakse maakonna eri paikades, järgmised on veebruari keskel Paistus ja Karksis.

Mida atesteerimisel jahimeestelt nõutakse?

Nad peavad käima koolitustel ja kuulama loenguid, kus nad viiakse uute asjadega kurssi. Seekord on tähtis teema jahikultuur. Tutvustatakse vanu kombeid, seda, kuidas kütitud ulukeid pärast jahti paigutada ning millised on jahil ja selle järel austusavaldused: viimase suutäie andmine, jahimehe esiletõstmine ja muu.

Mis juhtub nende jahimeestega, kes märtsi lõpuks atesteerimist ei läbi?

Kui nad aasta jooksul pärast seda oma jahiluba ei pikenda, peavad nad soovi tekkimise korral jahipabereid tegema hakkama taas algusest peale. Selleks tuleb juba rohkem koolitusi läbida, pelgalt avaldusest ja jahipileti ostmisest ei piisa.

Kas see oleks ohu märk, kui atesteerimise järel selgub, et viie aasta tagusega võrreldes on 200 jahimeest vähem?

Praegu veel mitte. Teisalt teeb suurt muret noorte väga väike lisandumine. Vanemaid kukub eest ära märksa rohkem, kui noori juurde tuleb. Pakun välja, et Viljandimaa jahimeeste keskmine vanus jääb 45 ja 55 eluaasta vahele. Selleks et noorte huvi kasvaks, on plaan teha Viljandimaa jahimeeste liidu maja juurde vanast garaažist klassiruum, kus tulevikus koostöös koolidega annaksime gümnasistidele jahindusõpet ning tutvustaksime jahimaja.

Kui isa ja vanaisa ei ole jahimees, on raske sellesse seltskonda teed leida. Jahimehi jääb vähemaks ka seetõttu, et inimesed kolivad maalt ära. Paraku ei saa ulukihoolet tegemata jätta. Vaevalt et riik kellelegi selle eest raha hakkab maksma. Loomi on vaja sööta ja loendusandmeid koguda. Just jahimeeste käest saavad teadlased infot.

Kas maaomanike häda võib minna veel suuremaks?

Tõenäoliselt. Praegu võtavad maaomanikud jahimehi tihti turvameestena, kes peaksid 24 tundi ööpäevas valvama nende põlde ja raielanke. Tegelikult on jaht ju hobi, millesse inimene paigutab oma sääste. Tuleks ikka teha võimalikult palju koostööd. Mina kutsun maaomanikke üles jahimeesteks hakkama — see on kõige kindlam moodus oma põlde ja raielanke kaitsta.  

Kas jahimehed on piisavalt teadlikud ja õpihimulised?

Usun küll. Kogu elu jooksul õppides muutud paremaks. Väga palju õpitakse ka loodusest, seda jahimehetee lõpuni. Iga kahe aasta tagant peab jahimees käima suuruluki laskekatsel, tänu sellele paraneb tema laskmisoskus. Jahindust tehakse heast südamest ja entusiasmiga.