Linnavalitsus uurib koole ja kiusamist

Mõne nädala eest surusid linnapea Loit Kivistik ja direktor Aavo Palo (seljaga) kätt Paalalinna kooli söögisaali avamisel. Nüüd uurib linn koole, et laheneksid viimasel ajal teravalt päevakorrale tõusnud koolikiusamise ja -vägivalla juhtumid.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Linnavalitsus on algatanud Viljandi koolides toimuva suhtes uurimise, et teha kindlaks, kas tema usaldust on kuritarvitatud.

Olukorda on vaagima asunud linna haridusamet. «Kavatseme uurida, kus ja kui palju on olnud probleeme koolikiusamistega ning mida selle vastu on ette võetud,» ütles linnapea Loit Kivistik. Oma sõnul ei meeldinud talle sugugi see, mida laupäeval ilmunud artiklis «Koolides kiusatakse iga päev» ütles Paalalinna kooli direktor Aavo Palo.

Linnapea avaldas lootust, et uurimise käigus saab selgeks, kas koolid on rae usaldust kuritarvitanud. «Kui midagi sellist peaks selguma, on tagajärjed karmid,» sõnas Kivistik.

Linnapea on üldjoontes päri haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo arvamusartikliga, mis ilmus eilses «Sakalas». Minister mõistis oma kirjutises hukka koolijuhtide lähenemise koolikiusamisele.

Kivistiku hinnangul võib haridusameti ja selle tööd kureeriva abilinnapea Ardo Agasilla tegevusega valdavalt rahule jääda. Samas tunnistas ta, et ei tea kõiki asjaolusid. «Kõigega ei jõuagi kursis olla.»

Aavo Palo  ütles, et on vastanud linnavalitsuselt tulnud arupärimistele. «Ma ei ole linna usaldust kuritarvitanud. Oleme käitunud oma parimate otsuste kohaselt,» lausus ta.

«Sakala» küsimusele, millised meetmed on kasutusele võetud, et hoida ära koolikiusamist, saatis Palo meili teel vastuse, mis on ära toodud siinsamas selgitusena.

Direktor jättis vastamata küsimustele, mis puudutasid ministri arvamusartiklit ja seda, kes vastutab koolikiusamise eest.

Osalt just koolivägivalla vähendamiseks loodud noorteorganisatsiooni Õnnelik Laps juhatuse esimehe Kermo Maiste sõnul on Viljandi koolides kiusamisega lugu päris hull.

Maiste tõi välja, et nende eelmisel aastal linna põhikoolides korraldatud küsitlusest selgus, et kiusatakse rohkem kui pooli selles vanuses õpilasi. «Tegelikult on see probleem terves Eestis.»

Seltsingu juht tunnistas, et temagi on kiusamise all kannatanud ning olnud sellepärast lausa enesetapu äärel.

«Lapsed ei julgegi rääkida, sest nad kardavad. Õpetajad ehk üritavad jälgida, kuid kõike nad ei märka.»

Maiste rõhutas, et kõigile juhtumitele peaks reageerima kohe.

SELGITUS

AAVO PALO,
Paalalinna kooli direktor

Kevaditi kohtuvad juhtkond, sotsiaalpedagoog ja psühholoog kõigi klassijuhatajatega ning vaadatakse üle murelapsed, sealhulgas võimalikud kiusatavad ja kiusajad. Seejärel koostatakse individuaalsed tegutsemiskavad.

Kooliaasta jooksul tekkivate probleemide kiireks lahendamiseks on õpetajad, klassijuhataja, sotsiaalpedagoog ja psühholoog, kelle poole saavad lapsed oma muredega pöörduda. Sotsiaalpedagoogi kabineti ukse kõrvale on üles pandud murepostkast. Kui kiusatu ei julge mingil põhjusel otse abi otsima tulla, saab ta oma probleemist teada anda anonüümselt.

Koolis on õppenõustamiskomisjon, kuhu kutsutakse vajaduse korral ka vägivallatsejad ja koolikiusajad.

Komisjon otsib koos probleemse õpilasega lahendusi väärkäitumise parandamiseks ja eetilisemate väärtushinnangute kujundamiseks.

Kooli koridoridesse on paigaldatud turvakaamerad, mille kaudu oleme avastanud ja lahendanud koolivägivalla ning huligaanitsemise juhtumeid.

Koolis on kehtestatud kodukord, mis on aluseks meie käitumisele koolikiusamise puhul.

Tagasi üles