Viljandimaal esitati eelmisel aastal kohaliku omaalgatuse programmist toetuse saamiseks 163 taotlust, millest komisjoni otsusega rahuldati 102 kogusummas üle 75 000 euro.
Toetust jagus enam kui sajale ettevõtmisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) mullu esitatud taotlustest laekus kevadvoorus 88 ja sügisvoorus 75. Toetust sooviti summas 182 382.55 eurot.
Mõlemas voorus läks kõige enam toetust Karksi valda, Viljandi linna ja Halliste valda.
«Oleme komisjoniga otsustanud, et kasutame täisrahastuse andmise kõrval ka projektide osalist rahastamist. See muudab komisjoni töö kindlasti raskemaks, kuid võimaldab toetada rohkem projekte,» ütles kohaliku omaalgatuse programmi maakondliku komisjoni esimees, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste.
Taotlejad peavad projektide puhul toetusele lisama vähemalt kümme protsenti kaasfinantseeringut. Palju kasutatakse ka mitterahalise tööpanuse vormistamist omafinantseeringuna.
Taotlejate juriidilise vormi järgi said eelmisel aastal Viljandimaal KOP-ist toetust 90 mittetulundusühingut, üheksa seltsingut ja kolm sihtasutust.
Enamasti küsitakse toetust mitmesuguste ürituste (külapäevade, õpitubade) korraldamiseks, traditsiooniliste rahvuslike tähtpäevade tähistamiseks ning kogukonnale vajalike vahendite soetamiseks.
Varasematel aastatel on ette tulnud ka toetuse tagasinõudmist. «Kõige enam tekitab taotlejatele probleeme aruandlus. See on tõesti kohati väga bürokraatlik ning ühe arvega tuleb esitada mitu dokumenti, mis hakkavad seda projektiga siduma,» rääkis Jane Lumiste komisjoni kogemustele toetudes. Tema sõnul on aga võimalik kõiki probleeme lahendada, kui taotleja ise on sellest huvitatud.
Komisjoni esimehe sõnul on Viljandimaa taotluste esitamise üldarvu poolest Harjumaa järel teine, kuid rahaandmise arvestuses alles kuues. «Raha eraldamise kinnitab regionaalminister, kusjuures aluseks võetakse maakonna elanike arv ning ministeeriumi arvutatud koefitsient,» selgitas Jane Lumiste.