Harju maakohus rahuldas peaminister Andrus Ansipi hagi «Õhtulehe» vastu ning kohustas väljaannet avaldama teate, milles too tunnistab ebaõigete andmete avaldamist.
Peaminister võitis ajalehte
30. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohus leidis, et «Õhtuleht» avaldas mullu kevadel ilmunud artiklis peaminister Andrus Ansipi kohta faktilist laadi andmeid selgelt eksitaval viisil. Kohtu hinnangul lõi «Õhtuleht» väära mulje, nagu oleks Ansip öelnud, et ettevõtjate ja poliitikute telefonikõnesid kuulatakse pealt.
Asi sai alguse eelmise aasta 28. mai «Postimehe» artiklist, milles on Ansipi lause: «On kahju, et Eestis on selline olukord kujunenud, aga paraku on see nii, et ettevõtte juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. Eeldus on pigem selline, et kõik telefonid on salvestatavad ja sisuliselt avalikud.»
Selle tsitaadi põhjal avaldas «Õhtuleht» järgmisel päeval artikli «Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt» ning esileheküljel viite artiklile, mis sisaldas küsimust «Kas meie telefonikõnesid kuulatakse pealt?» ja vastust «Ansip: pigem on see nii».
Ansipi jutu järgi eiras «Õhtuleht» tema sõnavõtu sisu ja omistas talle laused, mida ta ei ole kunagi avaldanud. Oma sõnul ei väljendanud peaminister seisukohta, et Eestis kuulatakse poliitikute ja ärimeeste telefonikõnesid pealt, vaid viitas poliitikute ja ärimeeste seas levivale sellesisulisele hirmule.
«Õhtuleht» selgitas kohtule, et avaldas vaidlusaluse artikli pealkirjas väärtushinnangu, mistõttu puudub hagejal alus nõuda selle ümberlükkamist. Kohus leidis, et «Õhtulehes» ilmunud artikli ja esilehel ilmunud artikliviite puhul on tegemist faktiväite, mitte väärtushinnanguga.
Kohtu sõnul võis mõistlik inimene «Õhtulehe» lauseehitusest ja lauses kasutatavatest sõnadest aru saada, nagu oleks peaminister öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt. Ühtlasi tõdes kohus, et vaadates tegelikku tsitaati, ei ole peaminister talle omistatud lauset öelnud.
«Faktiväide väljendab andmeid tegelikkuse kohta ehk kas keegi on midagi teinud või öelnud. Seevastu väärtushinnang sisaldab aga selle avaldaja isiklikku arvamust, seisukohta faktiväite kohta,» sõnastas kohus.
Kohtu otsuse järgi peab «Õhtuleht» nii oma paber- kui veebiväljaandes avaldama mitu teadet, mis tehtud viga tunnistavad. Kohus andis ette sõnastuse ja kirja suuruse ning määras paranduse ja nõutud foto asukoha lehes.
Lihtsalt öeldes peab «Õhtuleht» otsesõnu tunnistama, et mullu 29. mail ilmunud artikkel sisaldab peaminister Andrus Ansipi kohta ebaõigeid väiteid, sest Ansip pole öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt.
Harju maakohus jättis menetluskulud 1596 eurot «Õhtulehe» kanda. Ajaleht saab otsuse 30 päeva jooksul ringkonnakohtusse edasi kaevata.
ARVAMUS
ANDRUS ANSIP,
hageja
Minu jaoks ei olnud võit selles juhtumis kõige olulisem. Minu jaoks on oluline, et inimesed saaksid aru, mida tähendab ajakirjanduses kombinatsioon: nimi, koolon ja väide.
Kas väide kooloni järel tähendab tõesti väljaande või ajakirjaniku väärtushinnangut või peab väide siiski kuuluma inimesele, kelle nimi seisab kooloni ees. Kohus on asunud seisukohale, et väide peab kuuluma isikule, kelle nimi seisab kooloni ees.
See kohtuotsus peaks andma mõtteainet ka nendele, kes ühe ämma tõerääkimisest tegid aasta suurima vale.