/nginx/o/2012/06/12/1162390t1h7773.jpg)
Maaliline maastik ja jäätisekokteil. Rohetav või pigem õitsev heinamaa ning seal lendlevad liblikad. Liblikad õhus ja liblikad kõhus. Ja siis saab see kõik otsa. Algab uinumine ning siis saabub surm.
Repliik: Sirp ja vikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hei, harjuge sellega juba lõpuks! Surm on me loomulik argipäev. Kirjutage valmis oma hüvastijätukiri ja testament, koostage matuse muusika ja pakutava alkoholi nimekiri ning koukige unistustelt punnid.
Kas tundub silmakirjalik? Mitte nii silmakirjalik, kui ägiseda oma viletsuse üle, samas kui olukorra muutmiseks midagi ette ei võta. Virin jätta ja edasi teenida!
Maailmas on kümneid miljoneid inimesi, kes kogevad surma iga päev. Täna, homme ja päev pärast seda läheb manala teed üle 150 000 inimese.
Surma põhjusi on mitmesuguseid. Igavest elu ses surmast nõretavas paigas ei eksisteeri. Leiutajad, poliitikud, jäägrid, arstid, produtsendid, veiderdajad ja maailmavalitsejad — kõik nad toodavad seda. Ka kasuahnusest loodud haigused ja ravimid tapavad nagu inimene — pagana tõhusalt.