Vähene söögiraha sunnib perenaised leidlikkusele

Toitumisteadlane Mai Maser rõhutab, et väga vajalik on oma menüü võimalikult mitmekesine hoida, nii pääseb ülekaalust ja paljudest tervisehädadest. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Toiduhindade kerkides peab üha enam inimesi rahaga säästlikult ringi käima. Toitumisteadlane Mai Maser annab nõu, mida vähese raha puhul ostukorvi pista ja mis poodi jätta.

Kui söögiraha napib, pole tervislikku toidulauda katta võimatu, kuid see nõuab mitu päeva planeerimist ja leidlikkust. Kõige ohtlikum on langeda ühekülgsusesse.

Mai Maser soovitab toitu ostes vältida valmistooteid, sest me ei tea neis peituva rasva hulka ning enamasti need ongi liiga rasvased ja soolased.

Levinud on arvamine, et odavad toiduained teevad paksuks. See võib tõesti nii olla ja sel on mitu põhjust. Esiteks võib odav toit olla liiga rasvane, näiteks turul heledamat värvi odav hakkliha. «Kuid ainult hind ei tee paksuks. Põhjus võib olla selles, et süüakse liiga ühekülgselt,» selgitas Maser.

Poeskäiku tasuks alustada köögivilja- ja puuviljariiulite juurest, siis uurida liha- ja kalaletist jahutatud toortooteid, seejärel piima ja piimatooteid. Leiva- ja saialeti ääres tasub eelistada tumedast jahust küpsetisi, sest neis on rohkem kiud­aineid, mistõttu need on tervislikumad ja hoiavad seedimise korras.

«Ka tume sai sisaldab rohkesti kiudaineid, on valmistatud kliirikkamast jahust ja niisama tervislik kui leib. Valgest nisujahust rasvaseid saiu võiks süüa nii harva kui võimalik, vahest paar korda kuus,» soovitas Maser.

Kartul või makaronid

Paljudes peredes, eriti maal on kartulid iga päev toidulaual, teistes peredes peetakse nende koorimist aga tüütuks ning eelistatakse odavaid ja ülikiiresti valmivaid makaronitoite.

Tõesti, nii ühe kui teise toorainega saaks perele poole euroga korraliku portsu toitu valmistada, kuid siingi tuleks mitmekesisust taga ajada.

Makaroniroogasid võiks lauale tõsta paar-kolm korda nädalas, kartulit võib süüa isegi iga päev, kuid eri viisil valmistatuna. Kõige kasulikum on koorega keedetud kartul, sest vitamiinid on just koorealuses kihis.

«Näljahädast on kartul meid päästnud, kuid võimaluse korral on hea süüa muudki,» rääkis Mai Maser. «Kartul koosneb tärklisest, mis on vajalik süsivesik. Samasse toidurühma kuuluvad teraviljad ning nendest valmistatud tooted ja toidud. Iga toiduaine koostis ja imendumiskiirus on veidi erinev, kuid vajame neid kõiki. Sellepärast peaks olema vaheldusrikkus esikohal.»

Makaronitoodetest soovitas Maser võimaluse korral valida täisteramakarone, sest neis on väärtuslikke kiudaineid. Et makaronid kuuluvad teravilja ja kartuliga samasse toidurühma, on kasulik süüa vaheldumisi riisi, tatart, hirssi, makarone ja kartuleid.

Väga odavad on poes kruubid, kuid paljud perenaised ei oska nendega midagi mõistlikku peale hakata.

«Kruubipuder on ju hea toit!» kiitis Maser. «Enne on vaja kruupe kuus kuni kaheksa tundi leotada ja hea oleks neid ahjus hautada. Sama tüüpi on tatrapuder. Kruupe võib lisada suppidelegi.»

Köögivili keevasse vette

Suur osa kodumaistest juur- ja köögiviljadest on praegu taskukohaste hindadega. Neid tuleks kindlasti süüa värskelt. Kui kapsas, porgand ja kaalikas kangideks lõigata ning taldrikuga diivanilauale tõsta, krõbistatakse need õhtu jooksul ära, eriti kui hapukoorest või maitsestamata jogurtist dipikaste juurde teha.

Köögivilju on tervislik pakkuda ka keedetult, hautatult ja grillitult. Keetmiseks ja hautamiseks tuleb need panna keevasse vette, siis saab toit kiiremini valmis ja vitamiinikadu on kõige väiksem. «Hea on jätta need veidi krõmpsuvaks, kuid see on rohkem maitse asi,» lausus Mai Maser.

Odav ja kasulik toit on hapukapsas, mida sobib süüa näiteks toorelt salatina või kruupidega mulgikapsaiks keedetuna.

Väga tervislik on sageli süüa ubasid ja herneid, mille ühest pakist saab mitu suurt potitäit suppi keeta.

Liha on üks neid toiduaineid, mille söömist napi raha korral piirama peab.

Mai Maser nendib, et loomulikult on liha parem valik kui keeduvorst.

«Viinerid ja keeduvorstid ei ole täisväärtuslik toit, aga nende hulgast võib leida paremaid ja halvemaid, sellepärast loomulikult võib neid süüa, aga olgu see rohkem kiirtoiduks,» rääkis ta.

Lastele on kaltsiumi ja D-vitamiini saamiseks väga vajalikud piim ja piimatooted. «Jogurtid on rohkem maiustamiseks, hea on tavaline joogipiim ja kodujuust,» sõnas Maser.

Kui peres on koolis või lasteaias käivaid lapsi, oleks mõistlik olla kursis lasteasutuse menüüga ja valida kodused toidud nii, et need erineksid lasteasutustes pakutavast.