Mullu võeti Viljandi lossimägedes 567-st raiumisele määratud puust maha 87. Tänavu on kavas tööd teha Filosoofi alleel, et uued puud ja põõsad saaksid hästi kasvada.
Viljandi lossipargi raietööd edenevad tasa ja targu
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
29. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi linnavalitsuse vanemarhitekt Age Alas ütles, et viimati raiuti lossipargis puid kuu algul Teisel Kirsimäel. Sel aastal kavatsetakse maha võtta 74 puud ning keskenduda Filosoofi allee lagedamaks muutmisele, sest eelmisel aastal istutati sinna noori puid ja põõsaid, mis vajavad valgust.
Graafikut raietöödel pole, neid tehakse ilmastikuolude järgi. Muinsus- ja looduskaitse all oleva allee pinnast ei tohi vigastada, seetõttu saab raiet teha üksnes siis, kui maapind on piisavalt kõvaks külmunud.
«Praegu on ilmastikuolud soodsad — järjest külmetab juurde,» lausus Age Alas.
Rahulikus tempos
Lossimägedes tegutseva Tabasalu osaühingu Degusteeri ja Presenteeri juht Maanus Jeršov kinnitas, et ilmataat on seniajani tõepoolest üsna lahke olnud.
«Vahepeal läks jäässe ja masinatega ei saanud mäest üles, aga üldiselt on kõik okei,» resümeeris ta.
Sellest hoolimata tohib lossipargis kasutada üksnes väiksemat sorti masinaid, kuigi puud on suured ja võimsad. «Ma teen sipelgaga elevandi tööd,» näitlikustas Maanus Jeršov. «Püüan teha raiet nii, nagu keskkonnaamet minult palus: rahulikult, aga korralikult.»
Nagu eelmisel aastal, peavad ka tänavu saed lossimägedes vaikima hiljemalt 15. märtsil, sest linn on keskkonnaametiga kokku leppinud, et saabuvate lindude rahu ei rikuta. Age Alase ütlemist mööda saab seejärel töid uuesti alustada 15. juulil.
Arvamusi on mitmesuguseid
Viljandi lossipargis asetleidvad raietööd on algusest peale tekitanud lahkarvamusi. Haljastusküsimustega tegeleva vanemarhitekti sõnul pole temani ükski kiitus või laitus selle kohta siiski jõudnud.
Üks neist, keda raie häirib, on viljandimaalane Aino Saavaste. Tal on kahju hiljuti Teisel Kirsimäel mahavõetud elujõulistest puudest, mis olid suvekuudel pakkunud lõõskava päikese eest tõhusat varju.
Saavaste tähelepanekute järgi kogunesid kontsertide ajal nende alla eelkõige lastega pered ja vanemad inimesed.
«Ma saan täielikult aru haigete puude mahavõtmisest, aga tervetel puudel on suur väärtus,» kõneles Aino Saavaste.
Varem on «Sakalas» lossipargi 1837 puust ligemale kolmandiku maharaiumise vastu sõna võtnud Eesti looduskaitse seltsi aseesimees Jaak Jaaku.
Viljandi linnavalitsus selgitas enne, kui tööd aasta tagasi algasid, et osa sae alla minevaid tüvesid on vanad või haiged ja kui neid maha ei võeta, kukuksid need peagi ise. Teised kahjustavad muinsuskaitsealuseid müüre, kolmandad aga varjavad vaadet. Raietööde projekti koostades tegid muinsuskaitseamet ja keskkonnaamet koostööd.
Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi märkis 2011. aasta 8. novembri «Sakalas», et iga selline asi tahab harjumist. «Lossimäed on olnud väga kaua hooldamata ja võib-olla oleks koera saba jupphaaval raiuda olnud valutum.»