Ilus algus lubab Viljandisse lõpuks esinduskohvikut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Fellini enamasti karget põhjamaist stiili järgivas sisekujunduses on ka Vahemeremaade söögikohti meenutavaid elemente, näiteks keraamiliste plaatidega kaetud pinnad. Rohkem stiile üks väike kohvik vist enam välja ei kannataks.
Fellini enamasti karget põhjamaist stiili järgivas sisekujunduses on ka Vahemeremaade söögikohti meenutavaid elemente, näiteks keraamiliste plaatidega kaetud pinnad. Rohkem stiile üks väike kohvik vist enam välja ei kannataks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Jõulukuu keskel Viljandis väga heas asukohas Kauba tänava ja Vabaduse platsi nurgal avatud kohvik Fellin on viljandlaste ootused kõrgele kruvinud.

Sellest loodetakse kujunevat ometi kord paik, kus saab ennast hästi tundes ja maitsvat rooga nautides mõnusa tunnikese veeta. Näib, et alles käivituv kohvik on talle pandud lootused paljuski juba täitnud.

Diskreetne luksus

Kohviku sisekujunduse võiks kokku võtta sõnadega «kirev ja diskreetne luksus». Et seal kujunduslik kaos sugugi kaosena ei tundu, vaid moodustab stiilse terviku, pakkudes järjest avastamisüllatusi, annab aimu põhjalikust ja läbimõeldud tööst.

Interjöörist naljalt kahte sarnast eset ei leia. Seal on erisuguseid laudu ja toole — kõik laitmatult teostatud tisleritöö. Esimeses saalis on seinal hinnaline Morrise tapeet ning letil Villeroy & Bochi kuivainepurgid. Lauakesel, kust külastaja saab toitu oodates ise maitsevõiga kukli ja vett võtta, ei ole tavapärane veekann selles hulpiva sidrunilõiguga, vaid kaunis veepudel, kodumaised metsamarjad kaunistuseks sees.

Pole juhtunud kohvikusse ajal, mil seal kõlab elav muusika, aga tean, et seina ääres seisev klaver pole lihtsalt kujunduselement. Tagumises saalis on raamaturiiul ja selle kohal seinal Artur Alliksaare «Vabaduse» tekst. Tekste ja pilte on seintel veel.

Hubasust lisavad toolidele pandud lambanahad ja kirjud kootud õlasallid. Viimati nimetatuid võivad külastajad endale ümber võtta, kui jahe hakkab.

Isegi viimasel korral, kui tagumine ruum oli reserveeritud ning pidime ennast sisse seadma esimese saali keskele (eestlasele meeldib ju ikka olla kuskil nurgas või vähemalt seina ääres — peaasi, et veidigi omaette), ei olnud ebamugav. Talvistes toonides soojas ruumis istudes on päris mõnus akna taga paukuvat pakast vaadata ja vaasi pandud nartsissiõisi imetleda. Huvitav, milline efekt tekib siis, kui väljas on 25 kraadi sooja? Selle teadasaamiseks tuleb suvi ära oodata.

Kiita tuleb ka kohvikus kõlavat muusikat, mis loob meeleolu, aga ei sega.

Maitsvad praed

Menüü on mitmekesine ja sisaldab ka päevapakkumist.

Nagu juba öeldud, võib külastaja vee ja maitsevõiga kuklikese endale seina äärest laualt ise võtta ja ettekandjad ei jäta kedagi sinna juhatamata. Kiiduväärt on noorte ettekandjate kustumatu entusiasm ja säravad naeratused. Täiusliku teeninduseni jõudmine võtab veel veidi aega.

Päevapraena pakutud seafilee (4.50 eurot) oli võrratu. Liha oli maitsev, juurde pakutud salat värske ja natuke krõmpsuv ning riisi oli piisavalt.

Sea sisefilee ahjujuurikate ja veinikastmega (7.00) jäi päevapraena pakutud sealihale alla, olles pisut sitke ja tuim. Salatiks oli lisatud noaotsaga iduvõrseid. Portsjon oli suur, aga erilist maitseelamust ei pakkunud.

Hautatud lammas kartulivormi, porgandite ja marjakastmega (9.50) oli seevastu imehea. Liha oli parajalt haudunud ja hästi maitsestatud, lisandid ja kaste olid vaid kiidusõnu väärt.

Eraldi tuleb tunnustada Fellini praekoka kunstnikukätt: kõik road on väga kaunilt serveeritud.

Kahjuks valmistas pettumuse õunakook (2.40), mis oli otse külmutuskapist võetud ja mille valmistamisel oli kaneeliga ilmselgelt liialdatud.

Sacheri kook (3.20) oli rammus ja toitev, kuid erilist maitseelamust ei pakkunud. Selle tellinud seltskonnaliige arvas, et oleks pidanud midagi kergemat valima.

Mõeldes kõigile Fellinis söödud kookidele, tahaksin sealsele kondiitrile tungivalt soovitada mõelda ka mõnele kergemale maiusele. Kookide suur pluss on aga see, et need on valmistatud naturaalsest toorainest, mis on söömisel selgelt tunda.

Lõunasöögi lõpetas cappuccino. Paraja kanguse ja hea maitsega kohv oli kaetud suurepärase kreemja vahuga ning oli üldkokkuvõttes hea lõuna tore lõpetus.

HINNANG

Laudkond külastajaid hindas kohviku teenuseid viie palli süsteemis.

• Toit 4

• Interjöör 5

• Teenindus 4,5

• Õhkkond 4,5

Tagasi üles