Kolida või mitte, selles on küsimus

Kädi Väli (vasakul) ja Rita Saluste töötavad Viljandis kõigile maavalitsustele raamatupidamist tegevas osakonnas ja on nii töö- kui elukohaga täiesti rahul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigiasutuste pealinnast väljatoomine on ikka aeg-ajalt jutuks tulnud. Ja enamasti jutuks jäänudki. Kümmekonna aasta eest pakkus tollane peaminister Mart Laar välja õige radikaalse idee kolida pealinn Tallinnast kõige täiega Tartusse.

Värskelt tõusis riigiasutuste kolimine päevakorda aasta algul, kui Viljandis elav põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder käis välja plaani 13 riigiasutust Eestis ümber paigutada. Plaanile ajasid kohe sõrad vastu asutuste juhid, peljates nii kulude kasvu kui väljaõppinud töötajatest ilmajäämist.

Viljandi maavalitsuse katuse all töötab juba neljandat aastat kõigile Eesti maavalitsustele raamatupidamist ja personaliarvestust tegev osakond, kus on ametis 18 inimest.

Selle osakonna Viljandisse toomine on kõigi eelduste kohaselt ainus silmaga nähtav ja käega katsutav regionaalpoliitiline samm, mida on viimastel aastatel pealinnakesksuse vähendamiseks siin kandis ette võetud. Viljandis tehakse nüüd suurem osa 15 maavalitsuse ja nelja nende hallata oleva lastekodu raamatupidamisest ja personaliarvestusest.

Tahtjaid oli murdu

«Kui nii võtta, siis pole vahet tõesti, kus seda raamatupidamist tehakse, aga mul on hea meel, et Viljandi selle siiski endale sai,» ütleb osakonna vanemraamatupidaja Kädi Väli. Ta on viljandlanna, kes läks pärast kooli lõpetamist Tallinna praktikale ja jäigi sinna tööle. Võimalust kodulinna naasta ei jätnud ta aga kasutamata.

«Ega meie kodanike vastuvõtuga tegele, nii et füüsiline asukoht pole üldse oluline ja internetiühendus on ju meil olemas,» lisab Väli praegune kolleeg, omal ajal Viljandi politseiprefektuuris ametis olnud Rita Saluste. Tema töötas viimased aastad Pärnus. Nädala oli ametis, laupäevaks ja pühapäevaks sõitis koju Kõppu.

Kumbki neist ei ole pidanud kahetsema, et on Viljandis tööd saanud.

«Viljandi on sõbralik linn, kuigi isiklikus plaanis ehk natuke kauge,» lisab vanemraamatupidaja Eha Timmermann. Tema on pärit Kuressaarest.

Kui loodavasse osakonda konkurss välja kuulutati, siis sekretäri-asjaajaja koha saamiseks esitas avalduse tervelt 175 inimest. Personalitöötajaks soovis saada 74 inimest, mis teeb ühele kohale kandideerijate arvuks 37. Kõige väiksem oli konkurss vanemraamatupidaja tööle, aga selle puhul olid nõuded kõige rangemad. Ühe raamatupidajakoha pärast võistles  seitse inimest.

Mis kellelegi nalja teeb

Tänapäevased sidepidamisvõimalused lubaksid riigiametnikel töötada põhimõtteliselt igas linnas ja kas või külas. Riigiasutus tooks endaga terve hulga korralikke töökohti ning eriti haritud noored saaksid lisamotivatsiooni kaaluda pealinna või välismaale kolimise asemel sättida elamine sisse väikeses kodulinnas.

Kolimiseks leiaks põhjendusi küll ja küll. Miks siis sellest tavaliselt asja ei saa ja kust see Tallinna-keskne suhtumine õieti pärit on?

«Eks ikka Tallinnast,» arvab Saluste. «Pealinlased naeravadki selliste plaanide peale. Väikelinnade inimestele see aga nalja ei tee.»

Töö tööks, aga kindlasti pakub pealinn tunduvalt rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Vestlusringis osalenud naised pole selle väitega päri. Leiab Viljandiski tegevust ning Tallinn ei paelu neid tegelikult ei töö- ega ka elukohana.

«Mulle ei meeldinud Tallinnas näiteks see, et mul võttis ühistranspordiga töölesõitmine tund-poolteist,» meenutab Väli. «Viljandis on kõik käe-jala juures ning siin saab isegi jalgsi kiiremini liikuda kui Tallinnas bussiga. Mulle kahest aastast seal elamisest täiesti piisas.»

ARVAMUS

Asso Ladva,
haridusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant

Enne haridusministeeriumi kolimist Tartusse juulis 2001 töötas ministeeriumis 108 inimest. Neist 32 tulid Tartusse, 17 jäid tööle ministeeriumi Tallinna esindusse ning 59 otsustasid lahkuda.

Praegu on enamik uusi töötajaid pärit Tartust, kuid ametisse käiakse ka Otepäält, Põltsamaalt, Viljandist ja mujalt. Selliseid inimesi, kes elavad Tallinnas ja käivad iga päev tööle Tartusse, ei ole. Küll aga on ametnike hulgas neid, kes töökohustuste tõttu liiguvad üsna sageli Tartu ja Tallinna vahet.

Ministeeriumi Tartusse kolimine ei tõstnud asutuse igapäevaseid kulutusi, näiteks kinnisvaraga seotud teenused on Tartus hoopis odavamad kui Tallinnas. Kui kolleegidega ministeeriumi asukohast rääkida, peavad nad Tartut valdavalt väga heaks töö- ja elukeskkonnaks.