/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2013/01/28/1543048t1h8acf.jpg)
Mullusega võrreldes kasvasid nii piimatoodang kui teraviljasaak. Ehkki viimati nimetatu oli kolmandiku jagu suurem kui eelmisel aastal, jäi see siiski oodatust väiksemaks.
Piima ja viljateri voolas tänavu rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Koristusperioodi lõpp oli väga vihmane ega võimaldanud kogu kasvanud saaki kätte saada,» märkis statistikaameti põllumajandusstatistika osakonna juhtivstatistik Helina Uku.
Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktori Aret Vooremäe sõnutsi oli teraviljasaak mullu üldiselt hea. «Kolmandik tavapärasest rohkem on kindlasti suur osa,» lausus ta ning rääkis, et hea saagi tagas piisav niiskus. «Suvi oli suhteliselt vihmane ja teraviljakasvuks soodus. Kui tavaliselt suvel võrsumise ajal või lõpul võib tekkida kuivaperioode, siis möödunud aastal seda muret polnud.» Mullas oli piisavalt niiskust ja kasvuks jätkus ka soojust.
Teraviljasaagist 485 000 tonni moodustas nisu, 341 500 tonni oder ja 57 300 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 3419 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 3901 kilogrammi, otra 3129 kilogrammi ja rukist 3393 kilogrammi.
Kõike ei saanud kätte
Ent põhjus, miks saaki ikkagi oodatud koguses ei saadud, peitus Aret Vooremäe sõnutsi samuti niiskuses. Nimelt ei olnud mullaniiskuse tõttu võimalik kogu saaki koristada. «Kellel kuivatusvõimsused on väiksemad, neil tuli selle peale palju energiat kulutada,» lausus ta. Samal põhjusel pidid teraviljakasvatajad valima, mida kuivatada annab ja tasub.
«Saak iseenesest tundus korralik, aga ühel hetkel tunned, et võimsusest jääb puudu ja vili läheb hukka. Ei saa kuivatada, ei pääse kombainiga põllule või jääb masin sinna kinni. Nii ei ole võimalik kogu saaki koristada,» rääkis Vooremäe.
Peamistest teraviljadest oli mullu rohkem külvatud vaid rukist. Viimastel aastatel on selle kultuuri all olev ala küll vähenenud, ent 2012. aastal kasvatati rukist 16 900 hektaril, mis tähendab, et kasvupind suurenes eelnenuga võrreldes enam kui neljandiku võrra.
«Rukist on tõesti hakatud rohkem kasvatama, aga ikkagi on pinnad nisu ja odra kõrval suhteliselt väiksed,» tähendas Vooremäe
Mullu külvati teravilja 290 600 hektarile, mida on kaks protsenti vähem kui aasta varem.
Lehmad suudavad enam
Seevastu piimatoodang suurenes, kuigi piimalehmade arv on varasema aastaga võrreldes jäänud samaks. Möödunud detsembri lõpul oli Eestis 249 000 veist, sealhulgas 96 200 piimalehma. Nende arv on möödunud kümnendi jooksul olnud languses, ent viimastel aastatel stabiliseerunud.
Samas keskmine piimatoodang lehma kohta on järjest suurenenud. Statistikaameti andmetel toodeti 2012. aastal 721 400 tonni piima, mis oli neli protsenti enam kui mullu.
«Toodang lehma kohta on lihtsalt tõusnud,» tõdes Eesti maaülikooli loomageneetika ja tõuaretuse osakonna dotsent Heli Kiiman ja tähendas, et neli protsenti tõusu on päris arvestatav kogus.
Toodangu kasvu põhjuseks arvas Kiiman olevat selle, et aretusmaterjal on väga valitud, see tähendab, et kastutatakse paremaid pulle. «Vahepeal oli piima hind suurem, mistõttu said kasvatajad lubada paremat aretusmaterjali,» selgitas ta ja lisas, et ilmselt on paranenud ka udara tervis ja üldine farmikontroll põhikarja üle on olnud hea.
Piimatoodete tarbimisega võib Kiimani jutu järgi rahule jääda. «Eks hind pane kõik paika ja tarbimine sõltubki rahakotist,» lausus ta.
Kallimatena tõi ta välja just lisandväärtusega tooted nagu jogurtid ja kohupiimad. Kiiman avaldas usku, et tarbimine jääb ikka enam-vähem samale tasemele ja kuna toodete hinnad sõltuvad maailmaturust, ei tohiks midagi päevapealt muutuda.