/nginx/o/2013/01/28/1542354t1ha3e2.jpg)
Laupäeval peetakse Viljandis Johan Laidoneri ratsamonumendi juures ning Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistul Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetke.
Laupäeval on Tartu rahulepingu aastapäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.
Laupäeval, 2. veebruaril kell 9 asetavad maavanem Lembit Kruuse, linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Järgneb mälestushetk Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistul.
«Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,» ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
Rahulepingu kohaselt sai Eesti pind vallutajatest üle sajandite vabaks. Lõppenud oli 431 päeva kestnud Vabadussõda, mis nõudis Eestilt ja tema liitlastelt üle 5000 inimelu. Võit kallaletungijate üle õnnestus ning lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta.