Möödunud reedel läksid kaks Paalalinna põhikooli keskmise astme poissi kehalise kasvatuse tunnist tulles kallale algklassipoisile ja peksid teda jalgadega.
Koolides kiusatakse iga päev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anonüümseks jääda sooviva allika sõnul lahutas poisid õpetaja. Allikat hämmastas, et kooli juhtkond pole toimunu lahendamiseks midagi ette võtnud.
«Samasugune vahejuhtum oli ka täna ning näiteks eelmisel nädalal mitu korda,» ütles Paalalinna kooli direktor Aavo Palo toimunut kommenteerides. «Meie õpilasi karistada ei saa, me saame neid ainult mõjutada ja kasvatada. Käskkirjaline noomitus on ainus, mis on meie võimuses.»
Mitu keerulist olukorda
«Sakala» võttis Aavo Paloga neljapäeval ühendust ning kirjeldas juhtunut nende väheste detailidega, mis olid toimetusse jõudnud. Aavo Palo väitis siis, et juhtkonda pole sellest teavitatud, ning lubas asja uurida.
Eilseks oli direktor saanud asjas arutust. Ta kinnitas, et õpetaja oli lapsed lahutanud ning sinna see lugu ka lõppes. Tõenäoliselt polnud lapsevanematele juhtunust teatatud, sest õpetaja ei pidanud seda vajalikuks.
Direktor rääkis ka teisest vahejuhtumist, kus poisid olid hakanud kaklema korvpalliväljakul. Üks noormees läks teistele kallale sellepärast, et keegi oli teda palliga visanud. Koolijuht lisas, et sellegi tüli oli lahendanud õpetaja.
«Tegemist pole meile uudse olukorraga,» nentis Palo. Et koolile pole lapsevanemalt või lapselt kaebust tulnud, arvatakse lugu lõppenuks. «Ei tasu vana haava koorikut lahti tõmmata ja soola peale raputada,» ütles direktor möödunud reedel asetleidnud vahejuhtumist rääkides. Ta märkis, et tema sündmuspaigal ei olnud ning seepärast on tal juhtumit väga raske hinnata.
Küsimusele, kas ta ei arva, et ehk laps kardab sellest mõnele õpetajale või vanemale rääkida, vastas Aavo Palo küsimusega: «Milline on sellisel juhul lapse ja vanema suhe?» Oletuse peale, et jüts võib karta ihunuhtlust koolivendadelt, leidis ta, et need, kes enese eest ei seisa, jäävadki elu hammasrataste vahele.
Kõnealuses juhtumis jalahoope tunda saanud algkoolilaps on koolijuhi sõnul veidi riukalik ning võis vanemaid poisse sellele peibutada. Nimetatud põhikoolipoisid ei ole tema hinnangul samuti just kõige vaiksemad. «Nad on aktiivsed, kuid paistavad silma pigem positiivselt kui negatiivselt.»
Ei saa ega tohi leppida
Direktor kinnitas, et olukord võetakse täpsema vaatluse alla juhul, kui midagi sellist taas aset peaks leidma.
Viljandi haridusameti juhataja Tiivi Tiido sõnul on igal tülil oma lugu ja seda teadmata ei saa ta kõnealust juhtumit kommenteerida. Küll aga näeb tavapärane stsenaarium ette, et kui vägivallajuhtum avastatakse, kuulatakse ära kõik sellega seotud inimesed ning püütakse selgitada välja põhjused, miks see üldse aset leidis. Seejärel saab juhtumi lahendamiseks koostada edasise tegevuskava.
«Lastega seotud vägivallajuhtumitest tuleb teavitada ka lapsevanemaid. Koolikiusamine on igati taunitav ning sellega ei saa ega tohi leppida,» ütles Tiido.
SELGITUSED
AAVO SOOPA,
kesklinna kooli direktor
Meie koolis tuleb kiusamist ikka ette, kuid mitte tihti. See, kuidas need juhtumid lahenevad või kuidas need lahendatakse, oleneb suuresti asjaoludest. Kiusamise puhul kaasatakse tavaliselt osalised ja vanemad ning hiljem ka klassikaaslased. Seda on vaja probleemi teadvustamiseks.
Politsei kutsutakse raskemate konfliktide puhul: kui kaks noormeest lähevad kaklema.
Eks ole ikka võimalik, et mõni juhtum jääb juhtkonna eest varju, kuid usun, et pidev kiusamine jõuab lõpuks eri kanalite kaudu siiski meieni.
EERO JÄRVEKÜLG,
Jakobsoni kooli direktor
Peame kergemate koolikiusamise vormidega tegelema iga päev. Raskemaid olukordi, kus mina pean sekkuma, tuleb ette umbes kord kuus.
Meie üks põhitegevusi ongi kasvatustöö.
Tüüpsituatsioone pole — kiusamine on alati kahepoolne ja asjaolud iga kord erinevad. Kõige tähtsam on, et õpilane saaks aru, et on valesti käitunud.
Füüsilise vägivalla juhtumi puhul tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas see oli juhuslik või tahtlik. Vastavalt sellele tuleb kaaluda edasist käitumist. Tahtliku vägivalla puhul soovitame lapsevanemal pöörduda politseisse või äärmisel vajadusel pöördume sinna ise.