Viljandi linnavalitsuses lõpeb masu kolmapäeval

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aasta märtsis andis riigikokku siirduv Kalle Jents (paremal) linnapeaameti üle Loit Kivistikule. Nüüd hakkab Kivistik saama samasugust palka, nagu teenis Jents Eesti majanduse tippaastatel.
2011. aasta märtsis andis riigikokku siirduv Kalle Jents (paremal) linnapeaameti üle Loit Kivistikule. Nüüd hakkab Kivistik saama samasugust palka, nagu teenis Jents Eesti majanduse tippaastatel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kolmapäeval kogunev Viljandi volikogu teeb suure tõenäosusega otsuse, mille järel kerkib nii linnapea kui kahe abilinnapea kuupalk masueelsele tasemele ning nad hakkavad teenima kuus ligi sada eurot senisest rohkem.

Eelnõu järgi peaks linnapea palk tõusma 115 euro võrra ja olema edaspidi 2411 eurot kuus. Abilinnapead hakkavad oma töö eest saama 2048 eurot kuus.

Viljandi volikogu esimehe Tarmo Looduse selgitusel taastatakse masueelne palk linna tippjuhtidel ja ka kõigil teistel linnaeelarvest palka saavatel inimestel. Suurem osa linna töötajatest jõudis kunagisele palgatasemele juba mullu.

Palgatõus puudutab paljusid

«2009. aastal vähendasime tippjuhtidel palka 17 protsenti,» meenutas Tarmo Loodus. «Järgmistel aastatel oleme palka tasapisi kergitanud ja nüüd jõuame sellele tasemele, mis oli 2009. aasta algul.»

Kui linnajuhtide palka langetati, istus meeritoolil praegune riigikogu liige Kalle Jents. Nüüdne linnapea Loit Kivistik pole raekojas olles sellist palka teeninud. 2011. aastal esitatud deklaratsiooni kohaselt oli tema kuutasu 2146 eurot ning aasta hiljem 2296 eurot.

Ainus tippjuht, kelle palk personaalselt taastub, on abilinnapea Rein Triisa, kes on selles ametis olnud mitu valimistsüklit.

Nii Loodus kui Kivistik kinnitasid, et palgatõus ei puuduta ainult kolme kõige kõrgemat linnaametnikku, vaid kõiki neid linnakassast palka saavaid inimesi, kelle töötasu masu algul langes.

«Vahepealsete aastate jooksul on tööle võetud ka selliseid inimesi, kellele oleme pidanud maksma rohkem, kui kehtestatud palgamäär ette näeb,» selgitas Kivistik. «Vastasel korral poleks me üht või teist tublit töötajat saanud.»

Üleüldine palgasurve olevat Kivistiku sõnul linnaasutustes väga suur ning vajalike inimeste hoidmiseks tuleb palku tõsta.

Lähiajal on linnajuhtidel kavas koos konsultatsioonifirmaga Fontes korraldada linnavalitsuse ametikohtade hindamine. Linnapea ütlemist mööda selgitatakse välja töökohtade väärtus, et siis otsustada, kas inimesele makstakse tema töö ja oskuste eest õiglast palka.

«Väiksed valitsemiskulud pole meie eesmärk,» vastas Tarmo Loodus küsimusele, kuidas ta suhtub linnaeelarves palgakulude suurenemisse. «Peame hoolitsema oma inimeste eest ja tagama teenuste kvaliteedi.»

Volikogu esimehe hinnangul ei pea kehtestatud palgamäärast kinni hoidma, kui selle eest ei saa palgata ametisse sobivat inimest. «Teistega võrreldes on Viljandi valitsemiskulud niikuinii peaaegu olematud,» leidis ta.

Palgafond suureneb

Linnavalitsuse rahandusameti andmetel olid 2012. aastal Viljandi personalikulud 8 267 954 eurot. Mullu aga said pool aastat linnakassa kaudu palka ka gümnaasiumiõpetajad, kes nüüd on ministeeriumi palgal.

Alanud aasta personalikuludeks on eelarvesse planeeritud 8 453 423 eurot ehk töötajate arvu vähenemisest hoolimata 2,2 protsenti enam kui aasta varem. See raha jaguneb umbes 800 inimese vahel, sest linnaeelarvest saavad palka 20 Viljandile kuuluva asutuse töötajad, lasteaia- ja põhikooliõpetajad ning linnavalitsuse ametnikud.

Tõusust 32 000 eurot kulub miinimumpalka saavate inimeste töötasu suurendamiseks. Selliseid ametikohti on Viljandi linnale kuuluvates asutustes ligi sada.

26 000 eurot läheb selleks, et tõsta niisuguste töötajate palka, kelle töötasu on miinimumile väga lähedal. Need on peamiselt lasteaiaõpetajate abid, kes hakkavad teenima 380 euro asemel 410 eurot kuus.

Sellest, et Viljandi linnajuhtide meelest on masu lõppenud, annab märku veel üks muudatus. Nimelt hakkavad 27 volikogu liiget istungil käimise eest taas 19.17 eurot teenima. Sellise tasu kehtestas volikogu iseendale siis, kui Eesti majandus oli kõigi aegade parimas seisus, ning see kaotati kohe, kui masu end ilmutama hakkas.

Volikogu esimehe Tarmo Looduse hinnangul distsiplineeris 19.17-eurose tasu maksmine volikogu liikmeid. Ta tunnistas, et viimasel ajal on nad hakanud istungitest ja komisjonide tööst harvem osa võtma. «Kui tasu maksti, toimis töö paremini. Kõik meie ümber olevad volikogud maksavad oma liikmetele,» lisas ta.

19.17-eurost tasu saab Viljandis volikogu lihtliige. Komisjoni esimehele makstakse kuus hüvitiseks 31.96 eurot, aseesimehele 255.65 ja esimehele koos kuluhüvitistega 562.42 eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles