Lõpetajad karastuvad riigieksamite tules

Kolmapäeval said abituriendid viimase koolikella puhul demonstreerida oma lapselikkust ja ülemeelikust. Täna tuleb neil aga lõpukirjandit kirjutades tõestada oma arukust ning küpsust. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Täna asub Viljandimaal küpsuskirjandit kirjutama 474 koolilõpetajat, kellele lisandub veel 19 varem lõputunnistuse saanud eksaminandi.

Aastakümnetepikkuse tava kohaselt istuvad koolilõpetajate vanemad, sõbrad ja tuttavad täna kell kümme raadio juures, et kuulata rahvusringhäälingu kanalitel ette loetavaid lõpukirjandi teemasid.

Neid on traditsiooniliselt kümme, kuid uudisena on need eesti ja vene õppekeelega koolidele ühised. Esmakordne on ka see, et igale teemale on lisatud probleemi selgitavad kommentaarid.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse infojuhi Madli Leikopi sõnul aitavad kommentaarid õpilastel kirjutatava suhtes kergemini pidepunkti leida. Mullu oli sel moel esitatud teemasid neli ning need olid saanud tema sõnul head tagasisidet.

Eesti keele riigieksami tegemiseks on noortel aega kuus tundi.

Tänavu asub Viljandimaal riigieksameid tegema 803 gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste lõpetajat ning üheteistkümnenda klassi õpilast, kes on otsustanud õppeaasta lõpul ära teha geograafia või keemia riigieksami.

Kirjandi järel on tänavu Viljandimaal kõige rahvarohkem inglise keele riigieksam, mida soovib teha 327 inimest. Madli Leikopi sõnul on inglise keel olnud viimastel aastatel Eestis kõige populaarsem riigieksam, sest seda nõutakse kõrgkoolidesse sisseastumisel.

Sooritajate arvukuselt kolmas riigieksam on meie maakonnas geograafia. 313 eksaminandi hulgas on abiturientide kõrval palju üheteistkümnenda klassi õpilasi.

Ühiskonnaõpetuse eksami on Viljandimaal valinud 257 noort. «Ühiskonnaõpetus on muutunud aasta-aastalt populaarsemaks kogu Eestis,» täheldas Madli Leikop.

Matemaatika riigieksamit teeb tänavu Viljandimaal 207 õpilast, füüsika on valinud aga ainult 67 noort.

«Füüsikat on kogu Eestis vähe valitud,» lausus Leikop. «Samas on see väga teadlikult valitud eksam, mida on näidanud hilisemad head tulemused.»

Tänavu eksamitulle astuvatel õpilastel tuleb eriti meeles pidada seda, et valitud riigi- ja koolieksamitest loobuda ei saa.

Eksamikeskuse infojuhi selgitust mööda soovitakse selle muudatusega suurendada õpilaste vastutustunnet oma valikute suhtes.

«Alati on olnud selliseid õpilasi, kes panevad 20. jaanuariks kirja neli, viis või isegi kuus riigieksamit, kuid eksamiperioodi jooksul on nii mõnigi neist otsustanud, et sellele või teisele eksamile ta siiski ei lähe,» selgitas Madli Leikop. «Nüüd tuleb õpilastele südamele panna, et nad seda viga ei teeks.»

Mõjuva põhjusega puudumise korral on õpilasel võimalik ennast registreerida lisaeksamile, kuid kui ta ka sinna ei ilmu, jääb noorel sel aastal kool lõpetamata.

Sama kehtib üheteistkümnenda klassi õpilaste kohta, kes on valinud varasema riigieksami sooritamise. Neil on selle tegemiseks aega siiski kooli lõpuni.

Endiseks on jäänud reegel, et teiste võõrkeelte riigieksamite suulised osad salvestatakse õpilase soovil.

Uus on aga see, et õpilasel on õigus saada koopia oma eesti ja vene keele kirjandist, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse arutlusosast ning võõrkeelte eksami kirjalikust osast.

Sellest kevadest on eksaminandil võimalik oma tööga tutvuda kohe pärast riigieksamitunnistuse väljastamist ning enne apelleerimist. Varem oli see võimalik alles päras apellatsiooniperioodi lõppu.

Uuendus on ka see, et gümnaasiumilõpetaja saab teha ühe koolieksami praktilise tööna.

«Meediaõpetuse puhul saab ta teha näiteks kooli tutvustava videofilmi ja muusika süvaõppe korral anda kontserdi,» selgitas Madli Leikop.