/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/01/23/1536144t1h354f.jpg)
Mullu läks Eesti kaitseväkke ajateenistusse rohkem noori kui ühelgi teisel aastal viimase üheteistkümne aasta vältel, seejuures tegi suur osa seda vabatahtlikult.
Ajateenistus saab aina popimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku astus eelmisel aastal ajateenistusse 3406 kutsealust, selgus eile kaitseväeteenistuse komisjoni istungil, kus kaitsevägi ja kaitseressursside amet andsid ülevaate kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest möödunud aastal.
Kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko ütles, et väheneva rahvastiku tingimustes on ajateenijate nii suur hulk hea tulemus.
35 protsenti kutsealustest avaldas ise soovi teenistusse astuda. Kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marrani sõnul on vabatahtlike arv aasta-aastalt kasvanud. «See, et järjest rohkem kutsealuseid tuleb omal algatusel aega teenima, peegeldab ajateenistuse populaarsust ja kaitseväe usaldusväärsust ühiskonnas,» nentis ta.
Nagu Marran lisas, näitavad hiljuti selgunud arvamusuuringu tulemused, et 69 protsenti ajateenijatest jäi oma teenistusajaga rahule.
Ajateenistuse korraldamisel valmistab endiselt probleeme noorte meeste tervis. Paljud ei saanud ajateenistust lõpetada tervisemurede, eelkõige luu- ja lihaskonna haiguste tõttu. Küll aga vähenes mullu psüühikahäirete tõttu ajateenistusest väljalangenute protsent.
Kaitseväe peastaabi sõjalise valmisoleku ja mobilisatsiooni jaoskonna ülema major Argo Reidla sõnul jätkab kaitsevägi ajateenistusest väljalangemise põhjuste analüüsimist.
«Harime väljaõppeinstruktoreid füüsilise treeningu meetodite osas ja kohendame ajateenijate treeningukava,» rääkis ta. «Koos kaitseministeeriumiga teavitame üldhariduskoolide kehalise kasvatuse õpetajaid rohkem sellest, millised on kaitseväe ootused noormeeste füüsilisele vormile.»
Ajateenistuse lõpetanud määrati reservväelastena sõjaaja ametikohtadele ja nad on valmis vajaduse korral Eestit kaitsma. Reservväelaste oskuste täiendamiseks ja lihvimiseks kutsutakse ajateenistuse läbinud mõne aja jooksul reservõppekogunemistele.
Kaitseväeteenistuse komisjoni juhib kaitseministeeriumi kantsler ning see kuulab kord aastas ära kaitseressursside ameti peadirektori ja kaitseväe juhataja aruanded kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta. Istungi alusel valmib kaitseministri iga-aastane ettekanne valitsusele.