Kui Uku kaubanduskeskus läinud aasta 1. novembril pidulikult lahti tehti, torkasid rahvasummas esimeste teadlike klientidena silma poisid, kes inimeste vahel laveerides Hesburgeri kiirtoidurestorani sööstsid.
Hesburger naudib viljandlaste soosingut
23. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avamisele järgnenud nädalad on tõestanud, et soomlastele kuuluvat Hesburgerit ei pea väärt söögikohaks kaugeltki ainult Viljandi lapsed, vaid ka sajad täiskasvanud. Nii lookleb seal leti taga alatihti järjekord, mis vahel ulatub isegi restorani laudade vahelt kaubanduskeskuse vahekäiku.
Hesburgeri arendusjuht Ieva Salmela rääkis, et Viljandi Hesburgeris käib päevas keskmiselt 500 inimest. «Oleme selle tulemusega väga rahul.»
Lisaks avaldas Salmela heameelt selle üle, et ettevõte on leidnud tarbijaskonna igal pool, kus ta on restorani avanud. «Teeme selle nimel pidevalt ka sooduspakkumisi ning muudame menüüd sööjate tagasiside ja soovide järgi. Näiteks eripakkumises olnud kebab-burger osutus nii populaarseks, et lisasime selle põhimenüüsse.»
Maavalitsuse tervisedendaja Elo Paap leidis, et hamburgerirestorani suurt populaarsust ei saa pidada ülearu heaks uudiseks, sest tavaliselt on sellistes kohtades kõige müüdavamaks kaubaartikliks ebatervislikud tooted. Samas kinnitas ta, et hamburgerid või näiteks soolased friikartulid kujutavad tervisele ohtu üksnes siis, kui need kipuvad inimese toiduvalikus domineerima.
Valik sõltub harjumusest
«Kõik sõltub sellest, millised on sööja harjumused pikemas ajavahemikus. Kui käia kord kuus Hesburgeris või mõnes teises analoogses restoranis ja muul ajal panna rõhku tervislikule toidule, pole mingit katastroofi,» rääkis Elo Paap.
Tervisedendaja on ka mujal täheldanud, et lapsed eelistavad ülearu sageli kiirtoitu. «Käin üsna tihti Viljandi spordihoone kohvikus ja näen, kuidas trennist tulevad poisid ja tüdrukud tellivad alatasa friikartuleid. Ma saan aru, et tegemist on odava toiduga, mis lastele maitseb, aga see pole normaalne.»
Kett kasvab järjest
Seda, et Hesburger on aktiivses arengufaasis, näitab tõsiasi, et kolmes Balti riigis investeeris ta mullu arendustegevusse ligi 10 miljonit eurot. Pealegi pole Hesburgeri Viljandi restoran enam Eesti
uusim, sest läinud nädalavahetusel tegi firma järjekordse toidukoha lahti Raplas.
Praeguseks on Baltikumis kokku 96 Hesburgerit, neist 30 Eestis. Kolme riigi peale kokku töötab Hesburgeri kiirtoidurestoranides 1060 inimest ning alanud aastal kavatsetakse neile lisaks palgata veel sadakond.
Hesburger rajati Soomes 1966. aastal perefirmana, selle asutajad olid Heikki ja Kirsti Salmela. Nüüd juhivad 235,6 miljoni eurose aastakäibega restoraniketti asutajate pojad Kari ja Marko Salmela. Peale Soome ja Balti riikide on Hesburgeri restoranikett esindatud Saksamaal, Venemaal ning Ukrainas.
ARVAMUS
ELO PAAP,
maavalitsuse tervisedendaja
Ma tean, et kiirtoidurestoranid on viimasel ajal püüdnud jätta muljet, justkui oleks nende toidud muutunud tunduvalt tervislikumaks. Mina pean seda pigem reklaaminipiks. Isegi kui praegu on menüüs salateid, rukkileiba ja väherasvast liha rohkem kui aastate eest, kahtlustan, et nende müük on traditsiooniliste hamburgerite ja friikartulite kõrval kaduvväike.