Rahvakogu pakub usku ja lootust

Kajar Lember Foto: Peeter Langovits/Postimees

LÄINUD POLIITIKA-AASTALE andsid tooni valitsejate arrogantne käitumine ja erakondade rahastamisega seotud mured. Alanud diskussioon sai laiema ühiskondliku kõlapinna kindlasti seetõttu, et skandaalide keskmesse oli sattunud peaministripartei.

Sotsiaaldemokraadid on viimastel aastatel järjekindlalt rõhutanud, et seni kuni on üleval kahtlused erakondade rahastamise ja valimiskulutuste suhtes, pole loota, et inimeste usaldus erakondade ja riigikogu vastu tõuseks. Eesti ühiskond ei muutu avatumaks ja läbipaistvamaks enne, kui rahastamist ja valimiskampaaniaid puudutavad reeglid on ümber tehtud.

Samas on mitu poliitikut leidnud, et meil on demokraatiaga kõik hästi ning juba käivitunud avalikud arutelud on vaid välise vormi küsimus ja nende tulemusena ei juhtu midagi sisulist. Need väited ei vasta kindlasti tõele: valitsejate ülbe suhtumine sisulistesse ettepanekutesse ja teistsuguste arvamuste ignoreerimine ongi kaasa toonud ootuse muutuste järele.

KUI KEEGI PAKUB näiteks majanduse vallas välja ideid, mis ei haaku valitsuse juhtpartei kivistunud lähenemisega, tembeldatakse need kohe ebapädevaks või suisa riigivastaseks. Poliitika ongi avalik asi ja kui liiga pikalt oma toolile kinni jäänud tegelased sellega leppida ei suuda, on neil vaja vahepeal puhata.

Eriti halekoomiliseks läheb olukord siis, kui niisugust ettepanekut pareeritakse väitega, et meid ei suuda keegi asendada, sest kellelgi teisel ei ole sellist pädevust. Teisisõnu kuulutatakse ainult ühte tõde ja ideoloogiat ning välditakse või püütakse naeruvääristada teisi arvamusi.

Valitsuserakonnad võiksid lõpuks taibata, et ühiskonnas tuure koguv rahvakogu protsess on sellesama ülbuse tulemus. Minu arvates on ka parlamenti jõudmas arusaam, et nüüd on tõesti vaja muudatusi.

SOTSIAALDEMOKRAADID on sellest rongist pisut kiiremini jooksnud. Eelmise aasta novembris algatasime riigikogu valimisseaduse ja erakonnaseaduse muudatused, et lihtsustada märgatavalt uute jõudude poliitikasse tulekut ning suurendada valijate tahet riigikogu koosseisu kujunemisel.

Eelnõu järgi on uustulnukatel lihtsam nii erakonda registreerida kui oma nimekirjaga valimistel kandideerida. Peale erakonna moodustamiseks vajaliku inimeste arvu vähendamise tahame seadustada, et vastne erakond oleks nelja aasta jooksul vabastatud valimiskautsjoni maksmisest, ning alandada valimiskünnise neljale protsendile.

Eelnõu vastuvõtmise korral muutuks erakondade riigieelarvest rahastamine õiglasemaks ning seda just väiksemate ja parlamendiväliste erakondade suunas. Meie ettepanek on muuta erakondade rahastamispõhimõtteid nii, et pool toetusest jaguneks võrdselt kõigi künnise ületanud erakondade vahel ja teine pool jagataks kõigi valimistel osalenud erakondade vahel saadud häälte arvu järgi.

VÄGA OLULINE ON, et riigikogu koosseisu kujunemisel saaks ainumääravaks valijate soov, mistõttu on tarvis üleriigilised nimekirjad avatuks muuta. See tähendab, et kandidaadid reastuksid ümber oma ringkonnas kogutud häälte arvust saadud protsendi järgi.

Lisaks ei tagane me oma ettepanekust vähendada valimiskampaania mahtusid. Arutelu koht on, kas teha seda reklaamimahtude või konkreetse rahalise ülempiiri kehtestamise kaudu. See on ainus võimalus kärpida valimiste eel naeratavate plakatite osa ja suurendada sisuliste poliitvaidluste rolli.

Veel on sotsiaaldemokraadid andnud parlamendi menetlusse eelnõu, mis on suunatud riigikogu enda avatumaks muutmisele. Tahame kaasata tunnustatud kodanikuühendused senisest paremini riigikogu komisjonide töösse. Ühtlasi näeme, et vabaühendustest võiksid saada parlamendi komisjonide koostööpartnerid.

Kokkuvõttes on riigikogul tahtmise korral demokraatia edendamiseks tööd kuhjaga. Aga kui tahet ei ole, ei liiguta mägesid ka jääkeldrist alanud sula. Usun siiski, et seekord ei ole teistel erakondadel võimalik rongist maha jääda.

Loodan ka seda, et rahvakogu nime kandvas keskkonnas avaldavad paljud oma arvamust ega vaata passiivselt pealt, mis meie riigis sünnib. Teeks seekord tõesti nii, et maksab igaühe sõna ja head ettepanekud ei jää portaali sisestamata!

Mida rohkem on rahvakogus toetust leidnud häid mõtteid, seda suurem on tõenäosus, et need leiavad tee seadusemuudatustesse. Hoo sisse saanud avatud arutelus tuleb oma arvamus julgelt välja öelda ja nõnda demokraatia arendamises kaasa rääkida.