Neile, kellele eesti keel ja meel korda lähevad

, tõlkija
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuntud koolitaja ja rahvapärimuse uurija, kunagise viljandlase Mikk Sarve kolmas raamat «Sõna jõud» on mänguline mõtteränd läbi meie keele sõnade ja nende tähenduste.
Tuntud koolitaja ja rahvapärimuse uurija, kunagise viljandlase Mikk Sarve kolmas raamat «Sõna jõud» on mänguline mõtteränd läbi meie keele sõnade ja nende tähenduste. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mikk Sarv on telepildist tuntud koolitaja, rahvapärimuse uurija ja teadmamees, kes oskab suhestuda ja suhelda loodusega, peab lugu juurtest ja esivanemate mõtteilmast, austab eestlust ja vanu kombeid ning tahab ja suudab inimestes kõige eelmainitu vastu huvi ja vaimustust tekitada.

Sarv on ka raamatumaailmas tuntud inimene. Kõik tema kirjanduslikud saavutused on seotud teemadega, mis talle endale huvi pakuvad. Ta on kirjutanud «Rahvakalendri tähtpäevad» ja «Ilmasilmaja», eestindanud Harrison Oweni «Avatud ruumi meetodi», Lars Owe Dahlgreni ja Anders Szczepanski «Õuesõppe pedagoogika» ning Britta Brügge, Matz Glantzi ja Klas Sandelli «Õuesõppe».

Sarv on olnud kaasautor niisugustele teostele nagu «Põhjala maad ja rahvad», filmitriloogia «Uku Masingu maastikud» ning «Suur koolilaste mälumäng».

Raamatu «Sõna jõud» esimeses osas on juttu maakeele olemusest, keele vajalikkusest maailmas toimuva kirjeldamise vahendina (lk 10) ning võõrkeelsetele väljenditele maakeelsete vastete leidmise tähtsusest (lk 29). Tähelepanuta pole jäetud eestlusest lugupidamist ja kogetu talletamist — korduvalt rõhutab Sarv regilaulude kui teabeallika tähtsust.

Maarahvas ja maakeel

«Maarahvaks olemine ja maakeele omaks keeleks nimetamine annab jõudu ning seob meid sadade eelnevate põlvkondadega,» kirjutab ta. (Lk 24).

Sarv soovitab maakeelt koolis suisa eraldi õppeaineks, sest see aitaks meil «osa saada meie rahva mõtterikkusest ja loovusest läbi aegade». (Lk 31). Siiski ei kaota autor sidet reaalsusega: «Samas aitab arusaamine keelevõimaluste paljususest õppida ja mõista ka võõrkeeli. Väikerahvaste arengueeliseks ongi paljude keelte oskamine.» (Lk 32).

Raamatu teises osas on tähestikulises järjekorras mikksarvlikus võtmes lahti seletatud valik sõnu, näidates seoseid ning tuues mõnusaid ja lihtsaid näiteid nii minevikust kui tänapäevast. Nõnda on sõna «lepe» seletuse all viidatud õpetussõnadele vanast regilaulust valitsejate ja valitsetavate suhete kohta: «/.../ valitsemine on kahepoolne kokkuleppimine. Valitsetavatel on keel suus, millega nad oma soove ja seisukohti väljendavad; meel peas, millega nad kokkuleppeid peavad; süda rinnus, millega nad söandavad lepitu teoks teha ja selle eest vastutada; südamel hing, mis hoiab alal rahva jätkumist, ning hingel eluase, mis tagab elu kestmise.» (Lk 116).

Maailm on mõnus

Austades esivanemate mõtteilma, ei unusta Mikk Sarv sõrme pulsil hoida ka tänapäevaste murede suhtes. Ta juhib tähelepanu linnaelu liigsele tõtlikkusele, kogukondliku arengu toetuse vähesusele, maaelu halvustamisele ja hävitamisele, metsade lagedaks raiumisele, vaimustuse ja vaimukuse puudumisele ning ühtehoidmise oskuse minetamisele.

Kõigest hoolimata lõpetab autor teose positiivse noodiga: «Maailm on mõnus, kui ümber on palju hea meelega inimesi. Sellepärast tulebki pidevalt teha nii palju head meelt kui vähegi võimalik.» (Lk 227). Ka selles suhtes on Mikk Sarv võrratu eeskuju: oma sümpaatse raamatuga teeb ta head meelt paljudele lugejatele, kellele eesti keel ja meel korda lähevad.

Homme kell 16.30 esitletakse seda raamatut pärimusmuusika aida kohvikus.

RAAMAT

Mikk Sarv, «Sõna jõud»

• Toimetaja Jaakko Hallas

• 232 lehekülge

• Kirjastus Pilgrim

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles