Riigireeturi pankrot raputab Munsi küla

Sürgavere põllumajandusühistu juht Aarne Ots seisab põllul, mis kuulub Herman Simmile, kuid mida juba viis aastat on harinud ühistu. Kui mullu kasvas põllul oder ja tunamullu kartul, siis tänavu ei julge Ots maaga muud ette võtta kui sinna heinaseemet külvata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mitu Munsi küla elanikku ootab hingevärinal riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi pankrotimenetlust, sest ühele suurele perele võib see lõppeda koduta jäämise ning ühistule hea põllumaa kaotamisega.

«Ega mul poleks siit kuhugi minna,» nendib Herman Simmile kuuluvas majas kümme aastat elanud ja viis last üles kasvatanud Helle Kütt. Lapsed on praeguseks täisealised, kuid elavad endiselt kahekorruselises majas, mille Simm suurele perele tasuta andis.

Kohalikud kiidavad

«Hea mees oli,» meenutab Helle Kütt äsja riigireetmises süüdi mõistetud Simmi. «Algul käis ta tihti siin ja tõi lastele kinke.»

Kui esimest korda kõlas uudis Simmi riigivastase tegevuse kohta, oli Küttide pere šokis. «Väga kahju,» ütleb Helle Kütt vaiksel häälel. Nüüdki toob juhtunu meenutamine talle pisarad silma.

Herman Simmi meenutab hea sõnaga ka Sürgavere põllumajandusühistu juht Aarne Ots. «Simm on sõnapidaja mees,» lausub ta.

Ots sõlmis Simmiga 43 hektari põllumaa kasutamiseks lepingu 2004. aastal ning maksab selle eest tänini 330 krooni hektari eest aastas. «Lubas kohe algul, et hinda ta tõstma ei hakka, ning on lubadusest kinni pidanud,» ütleb ühistu juht.
Maaomaniku vangisattumisest ning eile välja kuulutatud pankrotist hoolimata jätkab Ots maaharimist, kuid vilja või kartulit ta enam mulda panna ei julge.

«Segane lugu selle maaga,» sõnab ühistu juht ning teatab, et külvab põllule õige pea heinaseemne. «Ei tea, kas pean nüüd rendimaksed Tartu vanglasse viima?»

Omandireformi käigus said Herman Simm ja tema pool­õde endale Munsi talu majad ja maad, mis enne sõda kuulusid Simmi isale, Suure-Jaani advokaadile Johannes Otile.

Pärast õe surma on nii kahekorruseline maja kui 95 hektarit maad jagatud kolme omaniku vahel. Pool kõigest kuulub Simmile ning teine pool on omakorda jagatud kaheks õepoegade vahel.

Aarne Otsa teada on Munsi küla saanud alguse kunagisest Munsi talust. Nõukogude ajal rajati sinna masina-traktorijaam, ehitati paar kahekorruselist korterelamut ning mõned eramud. Milline oli Johannes Oti ja Herman Simmi ema omavaheline suhe, seda kohalikud täpselt ei tea. Meenutatakse vaid, et Herman Simmi ema olnud Eesti ajal advokaadi juures teenijaks. Herman Simm on sündinud aga pärast sõda, 1947. aastal.

Maja lubas pikaks ajaks

Advokaat Johannes Otile kuulus Eesti ajal maad nii Munsil kui Raplamaal Purkus. Samal ajal kui valmis suur eluhoone Munsil, ehitas Ott maja veel Suure-Jaani ning Raplamaale. Simm ja tema õde said ka need hooned 1990. aastate keskel endale.

Suure-Jaanis asuvale majale leidis Herman Simm ostja juba mõni aasta tagasi, kuid Munsi küla elamut ta Helle Küti sõnul müüa ei üritanudki. «Lubas vaid, et kui ta tahab hakata majast vabanema, annab mulle sellest pikka aega ette teada,» meenutab Kütt. «Endal tal polnud mingit soovi siia elama asuda.»

70 aasta eest, kui 11 toa ja viie köögiga maja valmis, oli see kahtlemata ümbruskonna uhkeim hoone, kuid aastakümned on oma jälje jätnud ning praeguseks on see üsna lagunenud. Elaniku jutu järgi laseb katus läbi ning teine korrus on mädanenud.

Küti sõnul olid hiljuti maja uurimas käinud ka Simmi õepojad ning nemadki leidsid, et see vajab põhjalikku remonti. «Kümme aastat tagasi uurisin, kui palju selle maja täielik korrastamine võiks maksta,» kõneleb Helle Kütt. «Arvati, et miljonist võib isegi puudu tulla.»

Juht ei mõista kahju suurust

Kui Helle Kütile tähendaks maja pankrotivarana müükipanek ja uuele omanikule minek vajadust endale ja oma lastele uus elukoht leida, siis Aarne Otsale oleks 43 hektarist ilmajäämine ehk veidi väiksem löök. Samas ei suuda ühistu juht mõista, kuidas sai Simm tekitada riigile miljonitesse ulatuva kahju.

«Meil müüsid metsaärimehed mullu vallas 1000 hektarit metsa rootslastele ja tuleb välja, et see on täiesti seaduslik tegu,» on Ots hämmeldunud. «No mis kahju see Simm riigile teha sai, et temalt nüüd 20 miljonit krooni nõutakse?»

Võimalus, et Munsi küla põllud ja metsamaa lähevad tõenäoliselt oksjonile, ajab Otsa aga pahaseks. Oma võimalusi kaaludes on ta veendunud, et kohalikule põllumehele kujuneks hind liiga kalliks. Kui haritavat maad vähemaks jääb, võib see tähendada halbu uudiseid ka põllumajandusühistu 55 palgalisele.

Sürgavere põllumajandusühistu kasutuses on 1300 hektarit maad ja enamik sellest renditud.

Mis maadest ja majast edasi võiks saada, ei oska praegu öelda ka Herman Simmi pankrotihaldur Ly Müürsoo, kuid rahustuseks rentnikele kinnitas ta, et rendile andja pankrot ei lõpeta rendisuhet.

«Minu seisukoht on, et hea kui keegi maal üldse midagi teha tahab, ja sellest lähtudes võiks põllumajandusühistu seal rahulikult edasi tegutseda,» lausub ta.
Pankrotihaldur ei saa Herman Simmi varaga midagi teha enne esimest võlausaldajate koosolekut, mis tuleb mais. Seejärel vara hinnatakse ning pannakse tõenäoliselt oksjonile. Kas aga keegi seda osta soovib, on omaette küsimus. 0,4 hektari suurusel kinnistul asuva laguneva maja müük kujuneb ilmselt eriti keeruliseks.