Linnavalitsuse plaan ajas majarahva raevu

Ants Kõks mõõtis sammudega ära vahemaa prügikasti praegusest asukohast ühiskogumiskonteinerini ning sai tulemuseks 82—84 meetrit. Vanadele ja haigetele inimestele on seda tema meelest palju, eriti kui arvestada, et vanalinna tänavad on sageli ohtlikult libedad. Foto: Marko Saarm / Sakala (montaaž)

Seni oma olmejäätmed maja ukse kõrval seisvasse kasti poetanud Pikk tänav 20 elanikud keelduvad allumast linnavalitsuse otsusele, mis kohustab neid edaspidi, prügikott näpus, mitmekümne meetri kaugusele naabertänavasse kõndima.

Hoone Ameerikas elavate omanike kohapealne esindaja Ants Kõks sai uue aasta algul linnavalitsusest kirja, milles anti teada, et 1. veebruarist tuleb majarahval oma segaolmejäätmed viia Lutsu tänava keskele ühiskogumismahutisse.

«Mõõtsin sammudega ära ja sain vahemaaks 82—84 meetrit. Arvestades seda, et mul elab siin kaks üle 80-aastast inimest ning üks noorem mees, kel on jalad haiged, on see pikk vahemaa. Nad pole mingil juhul nõus oma ämbriga mööda libedat tänavat ukerdama,» pahandas ta.

Et raekojast läkitatud teatises ei olnud muudatuse tagamaad selgitatud, kuulis Kõks alles läinud nädalal linnavalitsuses protestimas käies, et ümberkorraldusega tahetakse säästa mullu suvel Lutsu ja Pikale tänavale pandud munakivisillutist.

Selleks et rasked prügiautod ei avaldaks iga värava juures pidurdades ja kohalt liikuma hakates teekattele survet, otsustatigi piirkonda tuua kaks moodsat süvakogumiskonteinerit ning kohustada kõiki ümbruskonna elanikke nende juurde käima.

Kas on õigust?

Ants Kõksi arvates pole linnal selliseks ettekirjutuseks õigust, sest majaomanikud on prügivedajaga sõlminud kahepoolse lepingu, millesse pole kellelgi kolmandal voli sekkuda. «Mille alusel nad oma jura meile peale sunnivad? Isegi Eesti Keskkonnateenused, kes meid teenindab, ei saa sellist asja ühepoolselt muuta.»

Esindaja möönis, et varem trööstitus olukorras olnud tänavate parandamine oli igati tänuväärne samm ning elanikud on linnale selle eest tänulikud. Samas avaldas ta mõistmatust, miks pannakse vastutus teekatte eluea pikendamise eest inimeste, mitte aga näiteks prügivedaja õlgadele.

«Kas tõesti ei saanud asja korraldada kuidagi nii, et kastid jäävad majade juurde? Ehk tuleks seal äraveoks kasutada kergemat autot?» arutles ta ning kinnitas resoluutselt, et ei kavatse väljapakutud lahendusega leppida.

Ainsad protestijad

Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Inga Nõmmiku sõnul on Pikk tänav 20 ainus maja, mille elanikud on muudatusele vastu astunud, ning avaldas selle pärast kahetsust. Seejuures tunnistas ta, et ei oska vastasseisule head lahendust pakkuda, ning avaldas lootust, et linnavalitsuse liikmed võtavad majandusameti juhataja Reevo Maidla algatusel teema esimesel võimalusel vaagida. Et Maidla on sel nädalal puhkusel, ei õnnestunud «Sakalal» temalt kommentaari saada.

Nõmmik tuletas aga meelde, et tänavate korrastamisse on maksumaksjatena panustanud kõik linnakodanikud, ka need, kes sinna haruharva satuvad. Sestap lasub linnajuhtidel kohustus mõelda, kuidas tehtut paremini hoida. Raskete sõidukite liikumise vähendamine olevat seejuures vaat et ainus mõeldav abinõu.

ARVAMUS

INGA NÕMMIK,
linnavalitsuse keskkonnaspetsialist

Saan aru, et eakatel ja haigete jalgadega inimestel on raske mitmekümne meetri kaugusele käia. Aga olgem ausad: kui nad sellega hakkama ei saa, pole neile ilmselt jõukohane ka poes käia. Seega peab neil olema hooldaja. Tema abiga ei tohiks prügikoti õigesse kohta toimetamine olla probleem. Niisiis tundub praegune protest mulle pigem kiusuajamisena.