Koolipoiss pildistas Viljandis uhket tolmukuradit

Kõrbepiirkondades kasvavad tuulepöörised ehk tolmukuradid mõnikord saja meetri kõrguseks. See pööris jäi fotoaparaadi objektiivi ette eelmise aasta augustis Põhja-Afganistanis. Foto: Aivar Aotäht

Viljandi maagümnaasiumi kümnenda klassi õpilasel Martin Kanguril õnnestus neljapäeva õhtul Ugala teatri kõrval fotoaparaadiga jäädvustada paarikümne meetri kõrgust tuulepöörist, mis kiskus endaga maapinnalt kaasa prahti ja liiva ning pani katused ragisema.

Kanguri sõnul oli ta parasjagu koos sõbraga teatri ees paikneva tiigi kaldal kevadisi pilte tegemas, kui korraga tõusis eriti tugev tuul. «Järsku sõber ütles: «Vaata selja taha!» ja seal oli üle puude latvade ulatuv tolmusammas,» rääkis ta.

Noormehe sõnul liikus pööris Ugala juurest diagonaalselt üle Reinu tee ning hajus naabruses paikneva tekstiiliettevõtte kohal. Enne seda jõudis ta teele jäänud hoonete katused selgesti kuuldavalt ragisema panna ning nende küljest ka väiksemaid tükke rebida.

Klimatoloog Ain Kallise sõnul oli tegu nähtusega, mida nimetatakse ka tolmukeeriseks ja tolmukuradiks ning need on kevadeti üsna tavalised. «Päike kütab maapinna ja õhu soojaks, soe õhk hakkab vaikse tuule mõjul pöörlema ning tolmu ja prahti keerutama,» selgitas ta.

Eestis on nähtud kuni 30 meetri kõrguseid tolmukuradeid. Mõni aastat tagasi tekkis üks selline Elvas Verevi järve ääres ja pildus inimeste kergemaid asju laiali. Mujal maailmas, eeskätt kõrbetes, võivad need kerkida 100 meetri kõrguseni.

Tuulepöörist aetakse sageli segi trombiks, tornaadoks ja tuulispasaks nimetatava loodusnähtusega, mis tekib äikesepilvest ja on haruldasem ning suurema purustusjõuga.