Lapsevanemad leidsid maimukestele 375 nime

Lilli-Regina Varik sündis eelmise aasta 21. mail, keegi teine sellist eesnime Viljandimaal mullu ei saanud. Ema Marge Pügi ütles, et peres oli juba kaks poega, kel nimes sidekriips, ja seda tava taheti tütrega jätkata. Üks poistest mõtles välja Regina. Isa Indrek Variku õde pakkus välja Lilli, mis oli vanaema hüüdnimi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mullu kõige populaarsema nime — Marten — sai Viljandimaal seitse poissi, aga enamik nimesid pandi vaid üks kord.

Siseministeeriumi andmetest selgub, et 375 erinevast nimest valiti kuus korda välja Oliver ja Robin ning viis poissi said nimeks Martin.

Kõige lemmikumad tüdrukunimed olid Aleksandra, Emily ja Kertu, mida pandi neljal puhul. Sama arv kordi anti poistele nimeks Aleksander, Kaspar, Markus, Rasmus ja Sander.

Kolm korda sai poiss või tüdruk nimeks Andreas, Berit, Isabella, Joonas, Karl, Keron, Kristiina, Laura, Marta, Meribel, Mia ja Simon.

34 nime pandi kahel korral ning ülejäänud lapsed kannavad nime, mida peale nende teistele beebidele mullu Viljandimaal ei pandud.

Tavatumad nimed olid näiteks Anheelika, Annilill Bianka, Brey, Bronek, Christella-Marleen, Deliza, Gedi, Gemma, Glen-Arald, Herti-Erm, Karl-Maru, Karol-Kelvin, Kete Lill, Lerko, Liam Patrick, Luuna-Lee, Ly-Caroly, Riidik, Siirus, Stroom, Tommy-Brait, Tristan Theo ja Yohan Henrik Lazo.

Teisalt pandi mullu ka ajahambale vastu pidanud nimesid, lisaks osale algul nimetatuist näiteks Kristjan, Teele, Anni, Georg, Helen, Jaan, Jakob, Jaroslav, Johanna, Kaarel, Mihhail ja Märt.

Asjatundja annab nõu

Viljandi maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse juhataja Sirje Tamm ütles, et meie maakonnas juhtub vaid paar-kolm korda aastas, kui vanemad soovivad oma lapsele nime, mida seadus ei luba.

«Soovitame siis vanematele samalaadset, veidi erineva kirjapildiga, kuid nimeseadusega kooskõlas olevat nime,» lausus ta. «Tavaliselt vanemad ühe või kahe võõrtähe asendamist nimes väga suureks probleemiks ei pea.»

Vahel arutavad ametnikud vanematega, kas nimes on ikka vaja kasutada võõrtähti, näiteks igrekit, või kas selle alguses peaks olema võõrapäraselt nõrk sulghäälik g, b või d.

«Võõrkeelne eesnimi peab olema mõnes teises riigis kasutusel eesnimena,» ütles Tamm. «Meil on oma allikad, kust me seda kontrollime, aga ka vanematel on õigus esitada tõestusmaterjale selle kohta, et nende valitud võõrkeelne nimi on välisriigis eesnimena olemas.»

Samas nentis ta, et vanemad võivad lapsele ise nime välja mõelda, kuid sellisel juhul peab nimi vastama eesti keele reeglitele: nime hääldus ja kirjapilt on samad, selles pole võõrtähti ja võõrkeelseid täheühendeid ning see ei alga g-, b- või d-tähega.

Seadus märgib, et vaidluse korral edastavad perekonnaseisuametnikud vanemate nimesoovi siseministeeriumi isikunimekomisjoni. Nõnda võib lapse sünni registreerimine ajaliselt edasi lükkuda — mõjuval põhjusel kuni kahe kuuni.

Mõnikord on vanemad Tamme sõnul ise ametniku käest nõu küsinud, kuidas oleks parem nende soovitavat nime kirjutada. Küll ei ole tema teada kunagi juhtunud, et vanemad ei oskaks üldse midagi valida ja paluksid ametnikul nimesid pakkuda.

Seadus aastast 2004

Nimeseadus, mis võeti vastu 2004. aastal, sätestab reeglid, millist eesnime võib lapsele anda. Sirje Tamm tõi näiteks, et eesnimi ei või koosneda rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest.

Eesnimeks ei või anda nime, milles on numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. Seaduses on teisigi reegleid, mida perekonnaseisuametnikud peavad lapsele nime andes järgima.

Seadus näeb ette vanemate kohustust registreerida lapse sünd ühe kuu jooksul. Tamme andmeil tullakse tavapäraselt sündi registreerima palju varem, sageli neli-viis päeva pärast beebi ilmaletulekut.

«Mõjuva põhjuseta ühe kuu jooksul sünni registreerimata jätmise eest on ette nähtud aga halduskaristus ehk trahv,» lisas Tamm. «Õnneks ei ole meie maakonnas selliseid äärmuslikke juhtumeid viimastel aastatel ette tulnud.»

Ajakirjaniku palvele nimetada enda arvates üks ilus poisslapse nimi, vastas Tamm: «Ilus on iga nimi, mis kandjale probleeme ei tekita.»