Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Insult on maailmas südamehaiguste järel sageduselt teine surma põhjustaja ja suurim invaliidsuse tekitaja.
Eestis haigestub insulti ehk ajurabandusse igal aastal ligi 6000 inimest, umbes veerand neist on alla 50-aastased.
Insuldi põhjus on äkki tekkiv peaaju verevarustuse häire, mistõttu aju ei saa piisavalt hapnikku ega toitaineid. Ilma nendeta surevad närvirakud kiiresti ning kujuneb selle ajuosa kahjustus.
Insuldi tundemärgid on erinevad. Neist kõige sagedasemad on ühe kehapoole ja/või näolihaste halvatus; jäsemete ja näo tuimus või tundetus; raskus rääkimisel või kõne mõistmisel, pudistav kõne.
Kutsu kiiresti abi!
Insuldi sümptomid võivad olla eri raskuse ja kestusega. Isegi kui sümptomid on kerged või lühiajalised, tuleb neid võtta väga tõsiselt ja kutsuda kohe kiirabi.
Meeles peab seejuures pidama kellaaega, millal esimesed insuldi tunnused tekkisid, sest vastunäidustuste puudumise korral on võimalik rakendada ravimeetodit, mida nimetatakse trombolüüsiks ehk trombi lõhustavaks raviks.
Trombolüüs lõhustab veresoont ummistava trombi ja verevool ajju taastub. Kui seda teha küllalt kiiresti, on võimalik osa närvirakke päästa ja ajukahjustust vähendada. Just ravi alustamise kiirus on trombolüüsi õnnestumiseks ja parimate tulemuste saamiseks ülimalt tähtis.
Loobu suitsetamisest!
On väga oluline, et inimesed teadvustaksid ajuinsulti kui ennetatavat haigust, oleksid kursis selle sümptomitega ja oskaksid insuldi tekkimise korral õigesti tegutseda.
Insulti on võimalik ennetada tervislike eluviiside ja haiguse riskitegurite ohjeldamisega. Insuldi suuremad ohuallikad on kõrge vererõhk, suhkurtõbi, südame rütmihäired, alkoholi kuritarvitamine, suitsetamine ja ülekaalulisus.
Suitsetamine soodustab veresoonte lubjastumist ja verehüüvete ehk trombide teket, kahekordistades seega insuldi tekke riski. Suitsetamisest loobumine vähendab insuldiohtu olenemata sellest, kui vana te olete ja kui kaua olete suitsetanud.
Suitsetamisest loobuda ei ole lihtne, kuid tervise parandamise nimel tuleb seda üritada. Küsige nõu oma perearstilt või pöörduge spetsiaalsesse suitsetamisest loobumise kabinetti.
Viljandis saab abi haigla polikliiniku kopsukabinetist, kuhu tuleb registreeruda telefonil 435 2053. Nõustatakse ka kolmapäeviti kella 14—15 Jämejalal psühhiaatriakliiniku dispanseris, kuhu saab eelnevalt aja kinni panna telefonidel 435 4252 ja 435 4248.
Napsitamise asemel tantsima!
Alkoholi liigpruukimine tõstab vererõhku. Suure alkoholikoguse tarvitamine lühikese aja jooksul tekitab vererõhu järsu muutuse ning on seetõttu eriti ohtlik.
Inimese kaal sõltub tema kehaehitusest ja pärilikust soodumusest. Siiski on ülekaalulisuse teke enamasti väära elustiili ja toitumisharjumuste tulemus. Lihtsaim viis teada saada, kas kehakaal on normis, on ära mõõta oma vööümbermõõt. See peaks meestel olema alla 102 ja naistel alla 88 sentimeetri.
Regulaarne füüsiline aktiivsus alandab vererõhku, tasakaalustab vere rasvasisaldust ja parandab insuliini
ainevahetust. Valige endale meelepärane tegevus. Selleks võib olla näiteks kõndimine, tantsimine või ujumine, mille käigus tunnete, et saate sooja ning tekib kerge hingeldus. Pool tundi mõõdukat füüsilist koormust viis korda nädalas aitab vähendada insuldi tekke riski.
Normaalne vererõhk on alla 130/85 mm/Hg. Seda tuleb regulaarselt mõõta, sest kõrgenenud vererõhku ei pruugi ise tunda.
Vererõhk ja veresuhkur normi!
Normist kõrgem vererõhk vajab kindlasti ravi ja ravimeid peab võtma regulaarselt. Tuleb arvestada sellega, et vererõhu ravi on enamasti eluaegne.
Ka suhkurtõbi kahjustab veresooni ja suurendab insulti haigestumise riski. Suhkurtõve ravi peab olema pidev ja tagama paastuveresuhkru sisalduse alla 5,5 mmol/l. Teist tüüpi suhkurtõve algus võib olla hiiliv, seetõttu peaksid kõik üle 50-aastased inimesed vähemalt kord aastas kontrollima oma veresuhkrut perearsti juures.
Jälgi hoolikalt oma vere kolesteroolisisaldust!
Sageli on insuldi põhjuseks südame kodade virvendusarütmia (inimene tajub, et süda on rütmist väljas), mistõttu tekivad veresoonte ummistusi põhjustavad trombid.
Virvendusarütmia korral peab vastunäidustuste puudumisel kasutama trombide tekke vältimiseks verd vedeldavaid ravimeid, mille määrab kas pere- või südamearst. Verd vedeldavate ravimite kasutamine nõuab vere hüübimisnäitaja ehk INR-i pidevat jälgimist, mida saab teha perearsti juures.
Verd vedeldavate ravimite kasutamine arütmia korral vähendab insuldiriski ligi 70 protsenti.
Kolesterool on vajalik aine, mida meie organism ise toodab. Samas võib liigne kolesterool veresoontes kuhjuda, tekitades niinimetatud lubjastusi ehk kolesteroolinaaste ja halvendades verevoolu. Üldkolesterooli normaalne sisaldus veres on alla 5,2 mmol/l ja LDL-kolesterooli ehk nõndanimetatud halva kolesterooli normaalne sisaldus alla 2,6 mmol/l.
Kui vere kolesteroolisisaldus on normist suurem, alustatakse selle vähendamist dieediga. Kui dieet ei ole küllalt tõhus, lisatakse kolesteroolisisaldust vähendav ravim.
Vähendage oma insuldiriski ning alustage juba täna!