Linna tulnud ulukid võetakse kirbule

Nagu mullu, nii ka tänavu ei saa Viljandisse imbunud metsloomad end siin puutumatult tunda, sest neile tulevad järele jahimehed.

Nimelt otsustas linnavalitsus pikendada koostööd Viiratsi jahiseltsiga alanud aasta lõpuni. Ehk nagu raad sõnastas, andis ta ulukite arvukuse piiramiseks Viiratsi jahiseltsile loa Viljandis ulukeid jälitada, püüda, tabada ja surmata.

Vajadus sellise teenuse järele kerkis üles juba mitu aastat tagasi, kui Viljandisse hulkuma sattunud või siia lausa pesa teinud, sageli kärn­tõbised rebased ja kährikud linlastele muret valmistasid. Metslooma peletamiseks või püüdmiseks abi palunud linlased jäid siis oma murega üksi, sest ükski ametkond polnud nõus linnas rebast püüdma.

Seaduste tõlgendamisele viidates taandasid end sellest tööst päästeamet, veterinaarkeskus, keskkonnaamet ja linnavalitsus. Jahimehed polnud nõus minema omal algatusel linnatänavatele rebast jahtima. Teisalt teatas keskkonnaministeerium, et haige metslooma püüdmine linnas pole jaht, vaid probleemi kõrvaldamine ning omavalitsuse korralduse seaduse järgi on asulasse sattunud ulukite üle otsustamine jäetud omavalitsustele.

Nõnda arutas linnavalitsus asja veel kord ja sai linnas hulkuvate ulukite probleemi lahendamiseks kokkuleppele Viiratsi jahiseltsiga. Nüüd on raad ja jahiselts oma koostööd kinnitanud kolmandat korda.

Linnavalitsuse majandusameti spetsialist Toomas Vilberg ütles, et seni on jahiseltsi abi tarvis läinud kahel juhul. Eelmisel suvel luusis kärntõbine kährik viljasalve lähedal ja detsembris samasugune loom Huntaugul. Mõlemad kährikud surmati püssilasuga ja viidi minema.

Vilberg nentis, et kuigi jahimehed pidid eelmisel aastal Viljandis tabama vaid kaks ulukit, on selline teenus väga vajalik. Ta lisas, et jahimehed selle töö eest tasu ei saa, vaid käivad abiks heategevuse korras.

Viljandis hulkuvast metsloomast saavad linlased teada anda majandusametile, ja nagu Vilberg kinnitas, võtab ta mobiiltelefonitsi sel teemal kõnesid vastu ka töövälisel ajal.

Viiratsi jahiseltsi juhatuse liige Romet Elmaste ütles, et kindlasti ei taha jahimehed maha lasta iga linna sattunud ulukit, vaid selline saatus ootab eelkõige kärntõves rebaseid ja kährikuid.

«See haigus on lemmikloomadele väga nakkav,» tõdes ta. «Kärntõve ja selle ärahoidmise kohta võiks iga koera- ja kassiomanik täpsemalt uurida.»

Elmaste kirjeldust mööda muutub kärntõves loom uimaseks ja tal näib nõrgenevat ohutunne. Iseloomulik tunnus on karvkatteta jäänud saba.

«Lihtne neid loomi tabada siiski ei ole,» lisas ta. «Ega hetkel, kui info laekub, pole tavaliselt relva kohe kaasas. Ühtlasi peab hindama, kus oleks hea looma varitseda, sest ei saa ju näiteks kesklinnas tänaval tulistama hakata. Meie tegevus on politseiga kooskõlastatud.»