Kolga-Jaani mehe Avo Jürgensoni lootus, et häirekeskus on suuremeelne, oli põhjendatud: keskus otsustas jätta maakohtu otsuse edasi kaebamata ja maksta kahjutasu.
Häirekeskus maksab suure kahjutasu välja
17. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina loodan häirekeskuse suuremeelsusele,» sõnas Avo Jürgenson eelmise aasta lõpul ja tunnistas, et on kohtuskäimisest ja kõiksugu uurimistest väsinud. Häirekeskus otsustaski, et ei kaeba kohtuotsust edasi, ja peab nüüd abikaasa kaotanud Jürgensonile maksma 29 906.31 eurot kahjutasu.
Traagilised sündmused leidsid aset 2006. aasta 4. märtsil, kui Avo Jürgenson helistas Elvas asuvasse häirekeskusse, sest tema abikaasa Leili tundis vasakul pool rinnas äkilist valu. Häirekeskuse päästekorraldaja tõttu abi viibis ja naine suri juba teise hädaabikõne ajal. Kiirabibrigaad jõudis kohale kolm tundi hiljem.
Maakohtu kriminaalasja otsusega on tõendatud, et häirekeskus asetas ja jättis naise eluohtlikku olukorda. Tartu halduskohus võttis kahjutasu määrates arvesse, et häirekeskuse töötaja vale otsuse tõttu nägi oma ema surma pealt Downi sündroomiga paarikümneaastane noormees, kes sai juhtunust šoki.
«Nüüd on hakanud mu poeg juba sõnu lausuma,» ütles Jürgenson eelmise aasta lõpul. «Kogu juhtum oli talle väga ränk ning aastaid ta vaid mõmises.»
Häirekeskuselt väljanõutud summast moodustab 9906.31 eurot varaline kahju ja 20 000 eurot mittevaraline kahju. Varalise kahju moodustasid kaebaja kantud matusekulud ja kaebaja pereliikme taastusraviga tekkinud kulud. Mittevaralist kahju hinnates arvestas kohus juhtunu asjaolusid, ühiskonna üldise heaolu taset, üldist võrdsuspõhiõiguse tagamise kohustust ja kohtupraktikat samalaadsetes vaidlustes.
Häirekeskuse peadirektor Janek Laev leidis Kolga-Jaani perega juhtunud traagilist sündmust kommenteerides, et see oli kahetsusväärne ning häirekeskus on sellest õppinud.
Laev kinnitas, et häirekeskus on nüüdseks tunduvalt ümber korraldanud hädaabiteadete menetlemise süsteemi, et abi jõuaks selle vajajani õigel ajal. Tema sõnul on palju rõhku pandud hädaabikõnede menetlejate väljaõppele, et välistada abi hilinemine.